Ettevõtte kultuuri saab analüüsida

David Rees
Andro Kullerkupp
Äripäev
13.12.2004
Ettevõtte kultuuri täpsema ja laiahaardelisema hindamise läbiviimiseks saab kasutada uut kultuuri hindamise vahendit, mis on tuntud kui strateegiline kultuuri auditeerimise vahend (Strategic Cultural Audit Tool, SCAT).
Toetudes ulatuslikele uuringutele nii akadeemilisest kui ka praktilisest vaatenurgast, on SCAT teinud kindlaks organisatsioonikultuuri kaksteist tähtsamat mõõdet.
Ettevõtte andmed kogutakase, kasutades SCATi veebipõhise vahendina. See võimaldab suurt paindlikkust andmekogumisel ja andmete liigitamist väga spetsiifilistesse kategooriatesse.
Tulemustest saab moodustada organisatsiooni või üksiku osakonna/üksuse kultuuriskeemi. Skeemi saab siis kasutada, et määrata kindlaks, kas kultuur on strateegiaga korralikult vastavuses.
Lisaks saab vahendit kasutada aruandlusmoodusena. Samal moel kui finantsaruanded hindavad ettevõtte tegevuse aspekte, saab SCAT hinnata kultuurilist tegevust. Tulevikus võime tõenäoliselt näha, et kultuurilise seisu aruanne moodustab osa firma formaalse väärtuse hinnangust.
SCAT-projektide leiud on osutunud õpetlikeks. Organisatsioonid on hakanud mõistma ulatuslikumalt ja täpsemini, mis on nende firmakultuuri nõrkused ja tugevused, kuidas need erinevad konkurentide omadest ja milliseid kultuurilisi muudatusi tuleb teha, et edukas olla. Nad muutuvad ka teadlikuks taktikaliste muudatuste vajadustest erinevate kultuurikeskkondade ja olukordade jaoks. Nad on teel ladusa kultuuri poole.
Kultuuriauditi 12 mõõdet
1. Meeskonnavaim – kas organisatsioon on külm ja põhineb kokkulepetel või soe ja põhineb suhetel?
2. Organisatsiooni kokkukuuluvus – kui tugev on sotsiaalne side?
3. Ajahorisondid – praegu ja lühiajalised või tulevikus ja pikaajalised?
4. Vastavus – introvertne ja sisemine fookus või ekstravertne ja väline fookus?
5. Juhtimisstiil – mehaaniline/administratiivne või karismaatiline/mõjukas?
6. Juhtimispädevus – rõhuasetus tugeval tehnilisel ekspertiisil või pehmetel omavahelistel kogemustel?
7. Struktuur – kas jäik ja hierarhiline või detsentraliseeritud ja paindlik?
8. Investeering inimestesse – positiivne või negatiivne?
9. Meie või nemad – kas eelistatakse individuaalseid või meeskonna/organisatsiooni vajadusi?
10. Tegevuse juhtimine – kas tegevus on vaba ja juhitamatu või rangelt jälgitav ja juhitav?
11. Isikutevaheline käitumine – kas passiivne ja suletud või emotsionaalne ja avatud?
12. Ettevõtte dünaamikad – kas loid ja energiavaene või aktiivne ja energiline keskkond?