Juhile vajalikud loomuomadused nõuavad pidevat treenimist

Juhile vajalikud loomuomadused nõuavad pidevat treenimist
Merike Lees
Äripäev
30.08.2004
Paljud juhid arvavad, et juhtimine seisneb tehnilistes oskustes või karismas, ega adu iseloomuomaduste arendamise vajadust, ütles Tallinnas kinnist loengut pidanud Juhi Arengu Euroopa keskuse juht Alexandre Havard.
USAs on viimase 10 aasta jooksul suured kompaniid hävinud, kuna nad on valinud karismaatilise liidri, arvestamata tema iseloomuomadusi, väitis Havard Vanalinna hariduskolleegiumis peetud loengus.
Liider otsib voorusi, mitte efektiivsust. Vooruste all pidas Havard silmas viit põhiomadust: hinge ja vaimu suurust, õiglust, mõistlikkust, julgust ja enesekontrolli. Neist esimene on juhile olulisim, kuna selles sisaldub soov teenida oma töötajaid.
Efektiivsus on vooruste tulemus. Sa oled efektiivne, sest sul on voorused. See on loomulik tulemus, sa ei saa olla efektiivne ilma nende vooruslike omadusteta, märkis Havard.
Tehniliste lahenduste ja karismaga ei juhi inimesi, nende abil saab nendega vaid manipuleerida ja panna neid tegema seda, mida sina tahad. See käib eriti vähem intelligentsete inimeste kohta.
Intelligentsed inimesed ei järgi karismaatilisi liidreid ega allu tehnilisele manipulatsioonile, nad järgivad vooruslikku eeskuju. Ainult iseloomu vooruste abil saab panna inimesi muutuma, saama paremateks inimesteks ja töötajateks.
Poliitikas on karisma omamine oluline, sest on vaja valijate hääli, ka nende hääli, kes ei ole väga kõrge intelligentsiga.
Ärimaailmas on töötajad liidrile lähedal, näevad teda tegutsemas ja tüdivad temast, kui tema karismat ei toeta iseloomu voorused. Äriliidrid vajavad intelligentseid ja vooruslikke kaastöötajaid.
Havardi sõnul järgivad karismaatilisi liidreid idioodid, kuid ärimaailmas loeb juhi iseloom ja omadused.
Karismaatiline liider võib läbi lüüa poliitikas, kuid mitte äris. Karismaga ei muuda inimesi. Äris, kus on tegemist mõtlevate inimestega, on olulised juhi omadused. Ainult vooruslik juht suudab panna inimesi käituma nii, nagu tema tahab.
Voorusi ei saa õpetada, voorus on harjumus. Näiteks teatud perioodi jooksul julgelt käitudes saavutatakse julgus. Aeg on oluline, kui räägime vooruste väljaarenemisest, märkis Havard.
Voorused on väga tihedalt üksteisega seotud. Kui arendada enesekontrolli, siis samaaegselt areneb ka mõistuslikkus, sest see tähendab, et te olete valmis mõtlema kainelt. Kui inimene on vooruslik, siis tema käitumine muutub stabiilseks.
“Töönarkomaaniks ei saada seeläbi, et töötatakse hästi ja palju. Töönarkomaania on kõrvalekalle ja pahe. Kui töötada hästi, siis see on töökus. See on voorus. Kuid sellel ei ole mingit pistmist töönarkomaaniaga,” selgitas Havard.
Eesti liidrid peavad arendama endas julgust
Alexandre Havardi hinnangul tuleb Eesti ärijuhtidel saada üle hirmust vigade ees.
Kas liidrid, kel puuduvad Teie nimetatud omadused, peaks ametist loobuma?
Liidrid ei peaks oma kohast loobuma, pigem peaks nad püüdma omandada neid voorusi, millest ma rääkisin.
Paljudel liidritel on voorusi, kuid lihtsalt omamisest ei ole küll, neid tuleb arendada, muidu nad surevad.
Kas Eesti äriliidrid on selles tähenduses vooruslikud?
Paljude kiiresti arenevate ühiskondade, nagu Eesti, probleem on, et juhid seavad endale kõrgeid eesmärke, kuid unustavad neid seada oma kaastöötajatele, sest ainult nii avaneb juhtidel võimalus oma alluvaid teenida. Juhtimine on paljuski seotud teiste teenindamisega.
Hinge suurus on voorus, mis iseloomustab tõelist liidrit. Usun, et Eesti juhid suudavad seda endas arendada. Praktilises elus tähendab see, et mõeldakse oma alluvate täiusliku isiksuse kasvamisele, mitte ainult nende majanduslikule heaolule.
Teine voorus, mida Eesti juhid peaks arendama, on julgus. Julgus saada üle hirmust vigade ees. Vigade tegemine ei ole vooruse puudumine.
Kuidas arendada endas vooruseid?
Hea viis vooruste omandamiseks on kulutada iga päev paar minutit oma tegevuste ülevaatamiseks ja järgmise päeva suhtes otsuste tegemiseks.
Kasu on ka teiste inimeste biograafiate lugemisest, et saada teada, kuidas teised inimesed on oma voorusi praktikas rakendanud.
Tuleb võtta eeskuju teiste näidetest ja kanda neid üle oma elusituatsiooni. Teisisõnu – tuleb mõtiskleda oma vooruste üle. Usun, et enesesse süüvimine on eestlaste üks tugev iseloomujoon.