Juht saab psühholoogiaõpinguist praktilist kasu

Marika Tomberg
Äripäev
16.06.2003
Mind ei huvita töötajate puhul väline käitumine, vaid sisemine motiiv ja sisemine mõtlemine, räägib Tavidi valuutavahetuse nõukogu esimees Alar Tamming. Kui ma mingit teemat lahti räägin, siis mind huvitab, mida töötajad oma mõtetes sellest arvavad, mitte see, et nad noogutaksid lihtsalt kaasa ja minu korraldusi täidaksid, sõnab ta.
“Kui töö läheb tõusujoones, ärid kasvavad, siis õppimine jääb kõrvale,” tõdeb edukalt toimivat valuutavahetusfirmat Tavid juhtiv Tamming. Kui inimesel aga tekib vaba aega, siis on seda võimalik suunata enesearendamisse või loomingusse. Ärimehel on juba iseenesest sisemine soov midagi teha ja areneda ning kui energia tõmmata rahateenimiselt tagasi, suundub see enesearendamisse, sõnab ta.
Alar Tamming õpib Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli neljandal kursusel psühholoogiat. Sellele lisaks käib ärijuht ka NLP (Neuro-Linguistic Programming) kursustel, kuna see on huvitav ja praktiline. “Psühholoogiat olen kogu aeg juhtimise praktikas kasutanud, suund peab olema liikumine täiuslikkuse poole,” ütleb TTÜs keemiateaduskonna lõpetanud Tamming. “Mind häirib, et psühholoogia tegeleb väga palju häiretega, tegeletakse nendega, kellel on midagi paigast ära. Aga ei tegeleta nendega, kes on terviklikud isiksused. Mis on nendes teistsugust? Mis on see, mis teeb inimese tervikuks? Mis on see, mis paneb inimese arenema? Mis on see, mis inimest edasi viib? Minu arvates võiks uurida näiteks, kuidas Peep Vain on edukaks saanud. Või Siim Kallas. Mis on see, mis teeb inimese edukaks, ja mis aitab tal endaga rahul olla?”
Praktiline kasu psühholoogiast on veel see pool, kuidas inimestega paremini hakkama saada, oma kasumit suurendada. Teisele poole jääb isiksuslik areng. Otsene kasu võib olla ka see, et teatavaid mõtteid ja suhtumisi on võimalik rakendada inimeste motiveerimiseks.
Tööle võtab Alar Tamming töötajaid selle järgi, mis inimene keegi on. Iga töö on võimalik ära õppida, selles pole probleem.
“Ma olen alati sellest lähtunud, et tööle tuleb võtta inimesi isiksuseomaduste põhjal,” räägib Tamming. Tema jaoks on selge seos, et töö oleks efektiivne, peab selles olema kaks kolmandikku tööd ja üks kolmandik sotsiaalset suhtlemist.
“Olen näinud, kuidas viieliikmelises kollektiivis oli organiseeritud täielik bürokraatlik süsteem, kus ülevalt alla tulid kirjalikud korraldused, altpoolt ülespoole anti aru ja kui inimene hilines viis minutit, nõuti seletuskirju,” kirjeldab Tamming.
Millal inimene töötab paremini üksi ja millal ta töötab paremini grupis? Millest need sõltuvad? Näiteks kui inimene on jalgrattasõidu selgeks õppinud, siis saavutab ta grupis parema tulemuse; üksinda saavutab inimene parema tulemuse siis, kui ta peab hakkama probleemi lahendama, kirjeldab Tamming psühholoogia rakendusvõimalusi. Näiteks matemaatikaülesannet ei saa koos lahendada, üksi saab kindlasti parema tulemuse. On tehtud katseid, et kaks inimest lahendab üht ülesannet kauem kui üksinda.