Juhtimisvõtete areng tagab majandusliku edu

Madis Sander
Äripäev
29.05.2006
Tihedas konkurentsis ei võistle mitte ettevõtted, vaid ettevõttes töötavad inimesed.
Kui majandusel on pikemat aega läinud hästi, nagu Eestis praegu, tekib laisaks muutumise oht. Selleks et ettevõttel hästi läheks, ei peagi justkui midagi tegema. Suurima võidu nopivad ettevõtted, kellel õnnestub tõusul olles valmistada ette uus tõus, mitte kukkuda langusse.
Ettevõtte juhtimise ning selle tulemuste vahel on väga tugev seos. Hiljuti avaldatud London Business Schooli ja McKinsey poolt läbi viidud uuringus uuriti keskmise suurusega tootmisettevõtete juhtimist ning võrreldi seda nende majandustulemustega.
Enam kui 700 USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtte juhtimistavade ja majandustulemuste vahel esines selge korrelatsioon - mida kõrgemad tulemused saavutati juhtimises, seda tugevamad olid ettevõtte majandustulemused.
Uuringus tõestati, et juhtimisvõtete keskmise taseme tõus ühe punkti võrra skaalal 1-5 võrdus 11% suurema töötajate arvuga ja müügikasvu 40% suurenemisega.
Tänapäeva edukas juht suudab tootmisliinist kaugemale vaadata.
Kui paljud Eesti ettevõtted võiksid täna enda kohta öelda, et neil "hinnatakse tippjuhte selle järgi, kuidas nad oma käsutuses olevate andekate inimeste ringi laiendavad ja arendavad"?
Eeskujuliku Inglise ettevõtte kohta said uurijad teada, et see võrdleb pidevalt oma inimkapitali juhtimisalaseid tegevusi teiste juhtivate ettevõtetega ning töötab välja strateegiaid ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Juhtkond otsib pidevalt uusi võimalusi andekate töötajate koolitamiseks ja arendamiseks.
Hiljutisel Pärnu Finantskonverentsil meenutas EBSi õppejõud Priit Karjus, et mineviku leiutajad on olnud mitmekülgsed inimesed, meenutagem või Leonardo da Vincit. Ka tänapäeval on edukas juht, kes suudab- tahab tootmisliinist kaugemale vaadata.
Kohti, kus silmaklappe eest võetakse, ei olegi palju. Üks võimalus on kirjandus, teine aga suhtlemine sarnaste huvide, ent erinevas valdkonnas tegutsevate inimestega.
Arvestades vaba aja pühadust, ei kipu me sõpradega nädalavahetuse grillipeol tööasjadest enam kuigivõrd rääkima. Päris võõraste inimestega lühikesel kohtumisel konverentsi kohvipausil tõsisemat teemat reeglina ette ei võeta.
1980ndatel muutusid Ameerikas ja Euroopas populaarseteks juhtidele mõeldud 1-2aastased Executive MBA juhtide täienduskoolitused, kus jagatakse uusimat juhtimisalast infot, mitte ei meenutata kooliteadmisi.
Õppiva kogukonna põhimõttele rajatud kursus loob võimaluse vahetada mõtteid teistes valdkondades sarnaste probleemide üle pead murdvate saatusekaaslastega. Nii moodustub õppijatest ja õppinutest klubi, mille liikmed ei kõhkle oma parimat teadmist ja kogemusi koolikaaslastega jagamast.