Koolitaja võiks tunda psühholoogiat

Karin Hango
Äripäev
13.03.2000
Viimasel ajal korraldatakse üha rohkem firmasiseseid koolituskursusi. Sellel on palju positiivseid külgi:
·
saab lähtuda konkreetse firma eripärast;
·
avaneb võimalus üksteisega kogemusi jagada ja üksteiselt õppida;
·
osalejate ühistunne ja motivatsioon reeglina kasvavad jne.
Samas satub firmasisese koolituse puhul eriti sageli koolitama inimene, kes tunneb küll kõnealust valdkonda, aga ei tea suurt midagi koolitamisest või psühholoogiast.
Koolituse eesmärk onenamasti kedagi arendada. Kahjuks ei õnnestu see sugugi alati, üsna sageli tehakse väheefektiivset koolitust. Ikka ja jälle võib kuulda, et inimesele onmidagi õpetatud küll (keelt, oma firma poolt pakutavaid teenuseid, viisakat käitumist või midagi muud), aga igapäevaselt ta õpetatut ei kasuta. Sageli onselle põhjuseks see, et koolitaja oskas küll teadmisi edastada, kuid ei tegelenud oskuste treenimise või hoiakute kujundamisega. Hoiakuid muutmata onpeaaegu võimatu äraõpitud teadmistele ja oskustele loomulikku rakendust leida.
Õpetatava materjali tundmise kõrval nõuab selline õpetamine järjest rohkem psühholoogiateadmisi ja nende rakendamist. Mõned näited.
·
Koolitaja peab oskama tehtavat eesmärgistada ning asjaosaliste eesmärke ühtlustada.
Koolituse õnnestumiseks onoluline, et kõigi asjaosaliste eesmärgid oleksid kooskõlas ja kõik ajaksid enam-vähem ühte asja. See tähendab muuhulgas seda, et koolitaja oleks valmis andma selliseid teadmisi, mida õppijad ootavad ja praktiliselt kasutada saavad, ning niisuguseid oskusi, mille vajalikkust nad parajasti tunnetavad. Või siis aitama koolitatavatel õpitava vajadusest aru saada.
·
Koolitaja võiks osata vastupanuga arvestada ja seda ära kasutada.
Muutustega ja muutumisega kaasneb alati vastupanu. Selle ignoreerimine vähendab õppimise tõhusust, selle lubamatuks pidamine ja ründamine üksnes suurendab vastuseisu. Ka ratsionaalne analüüs ei suuda emotsionaalset vastupanu lõpuni murda (selleks onsee inimesele liiga oluline). Hoiakute ja väärtuste ümberkujundamise puhul oneriti oluline tunda vastupanuga toimetuleku ja vastupanu kasutamise võtteid.
·
Koolitaja võiks tunda ja vallata grupi arengu seaduspärasusi.
Kaua onarvatud, et grupiline õppimine onhea peamiselt sellepärast, et ta onodavam. Ometi saab grupiprotsesse tundes luua õppimist ja õpitava kinnistamist toetava keskkonna, mis teeb ühise õppimise individuaalsest palju tõhusamaks. Õppegruppide ja koolide ülesannete hulgas onjärjest ilmsem toetusgrupiks olemine – koos nendega, kes su arengut toetavad, õpid kiiremini.
·
Koolitaja võiks kasutada nõustamisoskusi.
Samas oneriti täiskasvanute õpetamine üha rohkem nõustamisega sarnane. Kõigis koolitatavates onüllatavalt palju ressursse – hea koolitaja oskab aidata neid kasutada. Selleks onta teatud mõttes alandlik, tahab ja oskab teise poolega arvestada, oma kõrgemast positsioonist loobuda ja teise teenistuses olla.