Koolitus muutub töösoorituse keskseks

Raido Toonekurg
Ärpipäev
2.05.2000
Väga paljudes organisatsioonides hinnatakse töötajate koolitust kuluks, mille kasu ei osata või ei vaevuta mõõtma. Samuti ei suuda paljud koolitajad tuua välja ja mõõta koolituse kasulikkust organisatsiooni tulemuste parandamisele.
Konkurentsi tihenedes ei saa edukad ja efektiivsed organisatsioonid lubada endale investeeringuid-kulutusi, millest ei tulene kasu organisatsiooni tulemusele. Seetõttu muutub ka koolitus järjest inimeste töösoorituse ja organisatsiooni efektiivsuse parendamisele suunatuks.
Siinkohal sobib hästi Coca-Cola Corporationi koolitusjuhi Karen Corburni näide. Tema poole pöördus IT-juht ja väitis, et nad peavad endale koolitama 400 sertifitseeritud süsteemiinseneri. Küsimusele, kas ja kuivõrd aitab see parandada töösoorituse efektiivsust, jäi IT-juht aga vastuse võlgu. Loomulikult on erinevad sertifikaadid head mõõtmisvahendid, kuid tuleb kindel olla, et see mõõdupuu on sobiv ka konkreetse organisatsiooni eesmärkidega.
Klassikaline koolitus (training) muutub peamiselt töösoorituse parandamise (performance improvement) protsessiks. Sellega seoses muutub ka koolituse roll ettevõttes. Kuna inimressurss on väga oluline, siis saab koolitusest strateegiline tegevus. Tänu koolitustehnoloogiate arengule liigutakse sündmusele orienteeritud koolituselt protsessile ja organisatsioonile orienteeritud koolitusele.
Oluline on ka fokuseerumine inimressursside ja koolituslahenduse asemel sellele, mida inimesed peavad tegema ehk äritulemustele kui tervikule.
Enam ei valita koolituskursusi selle alusel, et teema tundub mõnele töötajale huvitav ja see ei maksa ju ka palju. Järjest enam omandab tähtsust koolitaja ja kliendi vaheline partnerlus ning koolitus ei sõltu enam lahendusest. Koolituspartner on see, kes leiab kliendile sobivaima lahenduse – kas selleks on koolituskursused, virtuaalõpe, seminarid vmt, sõltub konkreetsest kliendist.
Tähtis funktsioon on tulemuste mõõtmisel. Tulemusi ei mõõdeta ainult teadmiste omandamise tasemel, vaid ka juba lähtuvalt sellest, kas koolitus aitas kaasa ettevõtte äritulemuste parandamisele.
Ärge ostke odavalt vale asja. Kui koolitus ei too kasu töötulemuste parandamiseks, siis ei ole mõtet seda ka veerandi hinna eest osta.
TRADITSIOONILINE JA TÖÖSOORITUSE (PERFORMANCE) KESKNE LÄHENEMINE
Traditsiooniline
Taktikaline
Fokuseerumine inimressursile/koolituslahendusele
Üritusele orienteeritud
Reaktiivne
Lähtub võimalustest/lahendustest
Sõltumatu partnerlusest kliendiga
Esmatasemel mõõtmine on valikuline
Tulemust mõõdetakse I tasemel (reaktiivne) ja II tasemel (õppimine/learning)
Töösooritusele orienteeritud
Strateegiline
Fokuseerumine sellele, mida inimesed peavad tegema – töösoorituse parandamine
Protsessile orienteeritud
Proaktiivne ja reaktiivne
Lahendustest sõltumatu
Partnerlus kliendi ja koolitaja vahel
Esmatsemel mõõtmine on kohustuslik
Tulemust mõõdetakse kõigil tasemetel