Kuidas toita ilusaid unistusi

USA teadlase Jacob Levi Moreno poolt välja töötanud psühhodraama erineb teistest koolituses ja ravis kasutatavatest grupitöö meetoditest. Tänaseks on mujal maailmas laialt levinud meetod ka Eestis arvestataval tasemel kasutusel.
Viini ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja matemaatikat õppinud USA teadlane Jacob Levi Moreno (1892-1974) on pannud isiksuse arendamisel tema loovuse kaudu aluse uutele meetoditele nagu sotsiomeetria, sotsiodraama ja psühhodraama. Uudset psühhoteraapia meetodit rakendas ta esmalt Viini prostituutidest eneseabigruppides 1913, mida võib lugeda sotsiaalpsühhiaatria algusaastaks.
Vanglaarstina tegutsedes töötas Moreno välja ka sotsiomeetria kui meetodi, mis uurib inimestevahelisi suhteid mingis kindlas grupis. Järgmine etapp Moreno teadlaseteel on seotud psühhodraama kui meetodi väljatöötamisega. Ta asutas Moreno Spontaanse Loovuse teatri, kus etendati päevakajalisi sündmusi, isiklikke juhtumisi või lugusid, mida keegi publiku hulgast jutustas.
1936.a asutas Moreno USAs Beaconis rahvusvahelise psühhodraama keskuse, millega teeb koostööd Eesti Moreno Koolituskeskus.
Eestisse jõudsid psühhodraama ideed 1930.aastatel, mil neid arst ja kirjamees Juhan Luiga oma salongides ka praktiseeris. 1960.a propageeris dr Vaino Vahing psühhodraamat psühholoogide hulgas.
Rahvusvaheliselt tunnustatud psühhodraama koolitajatel oli võimalus Moreno meetodeid isiksuse arendamisel Eestis laiemalt tutvustada alles pärast vabariigi taasiseseisvumist, kui psühhodraama kursusi hakkasid korraldama rahvusvahelise litsentsiga koolitajad Soomest, Rootsist ja Iisraelist.
Eesti Moreno Koolituskeskusel on kaks tegevusvaldkonda: üheks sihtgrupiks on inimesed, kes soovivad saada litsentseeritud psühhodraama-alast koolitust, teiseks need, kes soovivad nii oma igapäevatöös kui ka elus paremini toime tulla. Kursusi viivad läbi rahvusvahelise litsentsiga õppejõud, kes oma põhierialalt on ärijuhid, psühholoogid, psühhoterapeudid. Õppemetoodikana kasutatakse psühhodraamat, sotsiodraamat, sotsiomeetriat ja osalusteatrit.
Majanduse kiire areng pärast Eesti taasiseseisvumist sunnib inimesi paljuski oma hoiakuid muutma, tihe konkurents ettevõtluses varasemast rohkem pingutama ning valmisolekut tagasilöökide korral toime tulema. Paljude jaoks on ühiskonna areng liiga kiire, vajadus ennast ametialal pidevalt tõestada tekitab stressi, probleemid tööl kantakse üle isiklikku ellu, perekonda.
"Elu on praegu hoopis teine kui 10a tagasi. Kui siis oleks tegeldud psühhodraamaga, poleks praegu paljusid probleeme või poleks need nii suured," leiab psühhoterapeut Piret Visnapuu. "Psühhodraama oleks aidanud teadvustada muutusi, tegelda tulevikuhirmudega, püsida jalad maas ja olla oma elu peremees."
"Kõik asjad ei sõltu minust, osa aga sõltub. Psühhodraama aitab avastada võimalusi, kuidas ilusad unistused mind toita võiksid ja mille kaudu ma need teoks saaksin teha."
Visnapuu sõnul võimaldab psühhodraama inimestel oma tempos areneda. "Tempot võib toetada, kuid seda ei ole kasulik oluliselt kiirendada," on psühhoterapeut veendunud. "Tähtis ei ole mitte see, kui kiiresti ma liigun, vaid kuhu ma liigun. Psühhodraamas tegeleb inimene sellega, mis on tema jaoks hetkel oluline. Et ennast korrastada, on võimalik pingeid välja elada turvalises keskkonnas ega pea nt nii endale kui teistele ohtlikult autoga kihutama."
Grupis vabaneb energia
Psühhodraama kasutab elu ja inimestevaheliste suhete kirjeldamiseks teatrialaseid mõisteid ning draamavorme. Eesti Moreno Koolituskeskuse direktor, psühholoog Pille Isat nimetab psühhodraama kõige suuremaks väärtuseks võimalust ennast läbi tegevuse kõrvalt vaadata, olla erinevates rollides. Psühhodraama võimaldab enda poolt loodud situatsioonis nii ise mängida, teistega oma rolli vahetada kui ka vaatajana tegevust kõrvalt jälgida. Osalejad saavad kogemusi edaspidiseks eluks, rakendades oma spontaansust ja loovust.
"Psühhodraama grupis üksteisega usalduslikul pinnal suhtlemine vabastab inimestes peituva energiapotentsiaali," kinnitab psühholoog. "Lisaenergiat saab suunata igale poole, nii eraellu kui äriprojektidesse."
Läbi mängides ning analüüsides igapäevatöös ettetulevaid probleeme ja situatsioone, on võimalik oma ametialal edukam olla. "Püüame anda baasharidusele, senistele oskustele lisaväärtust. Äris peab leiduma ka ilu ja kergust," leiab Isat. "Me ei õpeta kutseoskusi, vaid aitame ka pingelises töös terveks jääda."
Loovus ja spontaansus
Psühhodraama kui praktiline meetod aitab arendada isiksust tema loovuse ja spontaansuse kaudu.
"Loovus ei kuulu ainult kunsti valdkonda," kinnitab Pille Isat. "Loovust on vaja nii inimestega suhtlemiseks kui ka iseendaga toimetulekuks. Abielus nt tuleb tohutult loov olla, et perekonda hoida. Loovus elab siis, kui vanadel käitumismallidel ei lasta enda üle võimust võtta. Loovus aitab nii rutiinsetes kui ootamatutes olukordades leida uusi lahendusi."
Isati sõnul on maailmas igal inimesel tegevusala, kus ta on loov. "Inimestes on olemas rollid, mis tihti pole leidnud väljendust. Inimestele tuleb anda võimalus need rollid lahti mängida."
Teiseks psühhodraama kui meetodi oluliseks märksõnaks on spontaansus.
"Spontaansus ei ole sama mis impulsiivsus," selgitab psühholoog. "Spontaansus on teadlik tegevus, kus inimene oskab eelnevalt arutlemata oma kogemustele ning mõistusele ja tunnetusele toetudes kiiresti olukordi lahendada. Psühhodraama võimaldab varem äraõpitud oskusi loovalt rakendada."
Et olla parem abistaja

Moreno Koolituskeskus pakub psühhodraamaalast täiendkoolitust erinevatel aladel tegutsevatele inimestele, kelle tööülesannete hulka kuulub teiste inimeste abistamine: psühholoogidele, meditsiini- ja sotsiaaltöötajatele, kaitseväe ja politseitöötajatele, haridus- ja personalitöötajatele.
"Psühhodraama sobib hästi arstide täiendkoolituseks," kinnitab Piret Visnapuu.
"Psühhodraama õpetab patsiendist kujundama koostööpartnerit haiguste ravimisel, aitab mõtestada arstirolli erinevaid tahke."
"Psühhodraama ei ole haigus- vaid inimesekeskne," rõhutab Visnapuu. "Moreno leidis, et kui psühhodraamas tegelda loovuse ja spontaansusega, ärevus väheneb ja neurootilised nähud kaovad. Psühhodraamat on võimalik siduda muu loova tegevusega psühhoteraapias, nt muusika- ja kunstiteraapiaga."
Eestis on praegu kuus psühhiaatrit, kes on psühhoterapeudid psühhodraama alal. Psühhodraamat kasutatakse Tallinna Wismari Haiglas, kus psühhoteraapia gruppides käivad neurootiliste häiretega ja sõltuvusprobleemidega inimesed. "Grupis tekib inimeste vahel usaldus ja nad toetavad üksteist probleemidest võitu saamisel," kinnitab Visnapuu.
Madis Tross
Terviseleht nr. 14.2000