Meeskondlik õppimine suurendab kasumit

Üsna pikka aega on uuritud, miks mõned organisatsioonid ei saavuta oma eesmärke või miks nende areng takerdub. Üks olulisi põhjuseid siin on organisatsioonikultuur ja meeskondlik õppimine sealhulgas. Mida selle teadmisega ette võtta?
1. Loota, et organisatsiooni valitud eesmärgid ise kujundavad kultuuri
2. Kujundada/suunata teadlikult kultuuri eesmärkide saavutamiseks
Õnneks on Eesti organisatsioonimaastikul hakanud asi liikuma ja juhid mõistavad järjest enam variandi B olulisust. Milline organisatsioonikultuur saab siis olla konkurentsieelise allikaks?
Olulisimaks on see, et organisatsioonikultuur peaks soodustama niisugust õppimist, mille käigus saab individuaalne intellekt muutuda meeskondlikuks. Siinjuures on hea alustada meeskondliku õppimise kui oskuse arendamisega. Viimasel pole midagi pistmist faktide meeldejätmisega.
Meeskondliku õppimise juures tuleb arvestada kahe tingimusega:
1. Soov või tahe teineteist näha, kuulata ja respekteerida, sest alles seejärel on võimalik ka vastavaid oskusi täiustada. Öeldu näib teoorias väga lihtne ja enesestmõistetav, ent praktikas viib just nende oskuste ebaadekvaatne kasutamine valestimõistmise ja pingeteni, nii nagu lugeja ilmselt seda isegi kogenud on.
2. Kõik protsessis osalejad peaksid olema suutelised ajutiselt kõrvale heitma oma tõekspidamisi, kuna ainult tõeline empaatia seisund võimaldab mõista kolleegi mõttemudeleid. Treeningutel oleme näinud, et see on erakordselt raske koht paljude meeskondade arengus. Puhtinimlik on siduda oma seisukohad oma identiteediga – loobud seisukohast, loobud mingist osast oma „minast“.
Eelpoolkirjeldatud tingimused on vajalikud selleks, et meeskond saaks asuda õppima üht meeskondliku õppimise olulist koostisosa – oskuslikku dialoogi. Tänaste meeskondade üheks põhiprobleemiks see, et inimesed on minetanud dialoogi kui vaba vestluse arendamise võime töökohas. Meie igapäevastel koosolekutel ja vestlustel kasutatakse peamiselt väitlust ja ka seda mitte kuigi oskuslikult, sest verbaalse võitluse eesmärgiks on sageli võit võidu pärast. Tõeline dialoog kus kummagi poole eesmärgiks pole mitte võit, vaid vaba vestluse käigus uute ideede ja võimaluste otsimine, loobki õppiva meeskonna.
Meeskondliku õppimise vilumuse saavutamine nõuab samasugust kannatust ja pühendumist nagu iga uue oskuse omandamine. Tulemiks siinjuures on aga isiksuslik kasv ja sünergia meeskonnas, mis omakorda loob sellise konkurentsieelise, mida on raske kopeerida.
Probleem tekib meie kogemuste järgi siis, kui need väärtused on plakatlikud deklaratsioonid ja seisavad ainult firma koduleheküljel või intranetis ja nende järgi tegelikult ei tegutseta. Sel juhul loovad need ainult topeltstandardeid ja rahulolematust töötajates.
Meeskonna liikmete tegevus peab rajanema koordineeritusele või teatud kooskõlale. Koolitajatena saame olla toeks protsessi koordineerimise juures ja nii võib meeskond oma oskusi kiiremini arendada.
Koosõppimise vilumuse tekkimisel saab koolitajat asendada mõni meeskonna liige. Siinjuures oleks väär arvata, et esimeste edumärkide kogemisel võib õppimise lõpetada. Õppimine on ju pidevas liikumises olev protsess, mis on inimesele sama loomuomane nagu seda on hingamine.
Ühel hetkel seisavad ka parimad meeskonnad silmitsi probleemidega, mille põhjuseid on tavaliselt komplektsed ja seotud nii eesmärkide hajumise, suhete kui ka meeskonna õppimisvõimega.
Organisatsioonide edufaktoriks täna on muutustega valmisolek ja üheks mõjujõudu omavaks teguriks nii üksikisikute kui organisatsioonide puhul on õppimise kiirus.
Viimasel pole midagi pistmist ei faktide meeldejätmise ega õpikutega, sest edukus on tihedalt seotud õppija enesetunnetuse ja protsessi teadvustamisega ja enesehinnanguga.
Selleks, et individuaalne intellekt saaks muutuda meeskondlikuks tuleb meeskondliku õppimise juures arvestada kolme tingimusega.
Meeskonna liikmete tegevus peab rajanema koordineeritusele või teatud kooskõlale, nagu see on omane koos improviseerivatele muusikutele.
Maret Ahonen ja Karin London
Eesti Päevaleht 15. veebruar 2005