Tiimitööl mitu tahku

Erik Samel
Äripäev 17.01.2000
Heas meeskonnas on inimesed tööalastes rollides paindlikud. Tegemist on loova kooslusega, mis on valmis edukalt tegutsema kiiretes olukordades.
Meeskonna all mõeldakse sageli inimeste gruppi, kelle uude töökohta minev ülemus endaga kaasa võtab. Selline meeskond on eelkõige seotud lojaalsuse ja ustavuse kaudu. Samuti nimetatakse mõnikord meeskonnaks sotsiaalselt tihedalt läbikäivaid inimesi. Nende variantide korral pole siiski tagatud meeskonna efektiivne tööalane tegutsemine.
ASi E. O. Map arendusdirektori Jüri Pärniku sõnul on hea meeskonna puhul meeskonnaliikmete omavahelisel suhtlemisel äratuntav hea õhkkond. «Nii kui on mingisugune pinge, on see kohe tunda,» tõdeb Pärnik, kelle kinnitusel tuleb tekkinud pinge kohe ära lahendada.
Probleemide lahendamine on Pärniku sõnul eelkõige tiimi juhi ülesanne. Hästitöötavat tiimi iseloomustab tema arvates ka see, et tiimi liikmed annavad oma töötulemustest normaalselt aru, st osakonnajuht ei pea kogu aeg meelde tuletama, mida keegi tegema peaks.
Ükski meeskond pole kunagi valmis, kogu aeg peab meeskond olema aktiivne ja arenemisvõimeline, märgib Pärnik.
Helmese tiimijuhi Priit Kongo hinnangul on hea meeskonna tunnuseks omavaheline kommunikatsioonioskus, see, et suudetakse rääkida «sama keelt». «Sama keele» rääkimine tähendab mõistetest ja asjadest ühise arusaamise omamist. Selleni jõudmine on Kongo sõnul üldjuhul pikk protsess, see saavutatakse läbi ühiste tegemiste ja koolituste ning siis tekib usaldus üksteise suhtes.
Kongo on arvamusel, et professionaalsed inimesed, kes kasutavad kõige professionaalsemaid metoodikaid tiimitöö tegemisel, ei vaja sellist liidrit, kes «veaks» kedagi järele. «Professionaalid võivad tekitada tiimi ükskõik millal ja kasvõi erinevates riikides töötades,» kinnitab Priit Kongo.
Eksperdi kommentaar
tiitelenurm | Tiit Elenurm | EM-Internationali tegevdirektor
Efektiivse meeskonna loomine on keerukas arendusprotsess. Hea meeskonnatöö eelduste hulka kuuluvad ühine tulevikunägemus (visioon), meeskonnaliikmete üksteist täiendav kompetentsus, rollide kooskõla, aktiivne informatsiooni ja ideede vahetamine ning usaldust ja vastastikust abistamist väärtustav organisatsioonikultuur.
Ühe eelduse absolutiseerimine ei taga meeskonnatöös peituvate võimaluste ärakasutamist. Usaldus on kahtlemata oluline. Kui aga selle aluseks on vaid pime usk, et liider ei eksi kunagi, on meeskonnatöö asemel tegemist peremehe ja teenrite suhetega.
Negatiivsete olukordadega, konfliktsituatsioonidega ja pingetega toimetulek iseloomustab kindlasti head meeskonda. Samas on arenenud meeskonnas tegemist avatud suhtlemisega. Probleeme ei peideta «mati alla», ollakse valmis teistele meeskonnaliikmetele andma ja neilt saama ka kriitilist informatsiooni. «Ühise keele» saavutamise teeb keeruliseks just meeskonnaliikmete erinev taust, mis samas võimendab sünergiat -- üksteist täiendades jõutakse ideede ja lahendusteni, mis üksikule meeskonnaliikmele ei oleks jõukohased.
Probleemikeskse loova mõttetöö kõrval suudab hea meeskond oma tegevust täpselt ajastada ja koordineerida. Seda saab liigse bürokraatiata teha, kui üksteist poolelt sõnalt mõistetakse ja kokkulepitud tähtaegadest kinni peetakse. Töötajad, kes pidevalt vajavad teiste meeskonnaliikmete meeldetuletusi, pärsivad meeskonnatööd.
Loovuse ja täpsuse tasakaalustamiseks vajatakse meeskonnatöös ka mõnusat, positiivseid emotsioone tekitavat õhkkonda, mille tööriistaks on näiteks hea nali.
Loovuse, täpsuse ja mõnusa (laheda) tööviisi, mida võib nimetada LTM-printsiibiks, rakendamine meeskonnatöös toetub meeskonnaliikmete loomupärasele loovusele ja emotsionaalsele intelligentsusele.