Töötaja näeb loovust tööandjast erinevalt

Uut ideed töövõtjana välja pakkuda on alati riskantne – halvimal juhul võidakse sind hakata “mässajaks” pidama (sügaval sisimas muutub osakonnajuhataja ettevaatlikuks: “Ahaa! Tal on uuenduslikud ideed! Kindlasti ta ka kritiseerib olemasolevat olukorda ja kihutab teisi üles! Peaks hakkama tema mõtteviisi ja ideid kontrollima!”). Paremal juhul idee küll võetakse vastu, kuid iga tavaline tööandja peab oma pühaks kohuseks seda ideed nüsida ja muuta – kuidas sa ikka alluva mõtte üheselt täideviidavaks kuulutad!
Lilli Kose
Vähene loovus? Probleemiks? Jah, aga sellest saab üle. Hansapangas näiteks korraldatakse hea idee võistlust ja auhinnad on aukartustäratavad. Heade ideede puudumine johtub meie mürgitatud mõtlemisviisist, mis keskendub probleemide lahendamisele võimaluste realiseerimise asemel.
Parasiil
Minul kui tööandjal on tegelikult probleem, et alluvad pole piisavalt loovad. Kuigi alati, kui midagi asjaliku neilt tuleb, oleme maksnud boonust, mille suurus sõltub kasutatavuse ja kokkuhoiu ulatusest. Peamiselt jääb boonus 200–2000 krooni vahemikku.
Reeglina jääb asi aga tegijate taha, sest paljast loba ma ei salli ning esitatud ettepanek tuleb neil endil ellu viia! Siin on probleem!
Ainar Varinurm
Loovusega on nii nagu muusikalise kuulmisega: seda pole kõigile antud. Tööandjad peaks endale aru andma, et rõhuv enamus inimesi soovivad töösuhetes olla pelgalt täitja rollis. Teha mis vaja. Kuid sama tähtis on massi hulgast tuvastada loovad isiksused.
Armin Laidre
Lohutuseks neile, kes oma ideid välja kardavad käia. Ideede genereerimine on hea treening, mida rohkem tegeleda, seda kergemini ja paremad need tulevad. Siingi kehtib maja ehitamise reegel: esimene vaenlasele, teine sõbrale ja kolmas alles enesele. Seega kolmanda või kolmekümnenda ideega võib tõesti juba iseseisvat äri alustada. Nii võidavad mõlemad pooled. Ettevõte saab väärtuslikke ideid, mida kogemuste ja struktuurikapitali varal teostada ning töötaja saab ennast arenda.
Samuti ei soovita solvuda, kui esimesel katsel ideed kohe heaks ei kiideta. Oma idee välja käimine eeldab idee esitlemise ja müügioskust. Kui esimesel korral ei õnnestunud, tasub analüüsida oma käitumist ja oma ideed ja kui vaja minna järgmisele katsele.
Arusaam, et tööandja peab oma ideid alluvaile hoolega müüma ja töövõtja ainult oma ideed moka otsast mainimise järel teostatuna nägema, on ikka väga oma naba imetlev!
Mari Kõlli
Loovuse stimuleerimine on kerge. TQMist sissevõetud jaapanlased ja ameeriklased premeerisid iga töötajat, kes tuli lagedale innovatiivse ja loova lahendusega, ideega, parendusettepanekuga. Näiteks Premier Industrial Corporation Clevelandis, USAs genereerib 5400 töötajat aastas 5000 arendusideed. Jaapani arendusideede liidu uuringu kohaselt on 80% Jaapani firmades töötavatest inimestest uuringuaasta jooksul tulnud lagedale omaalgatusliku arendusideega. Ideerikkaimate saagiks oli 30 algatust aastas. Firmade lõikes juhtis ideede genereerimise poolest Matsuhita 6,5 miljoni ideega aastas.
Sellistes tingimustes tekib aga probleeme kasutuskõlbulike ideede leidmise ja selekteerimisega ja loovuse rakendamisega. Sama tähtis kui loovuse motiveerimine on selle kanaliseerimine ja haldamine.
Endrik Randoja
Ei usu, et Eestis juba oleks palju ettevõtteid, kus personali pakutud suure arvu tõeliselt uute ideede analüüsi töömahukus on muutunud loova protsessi “pudelikaelaks”.
Suure hulga ideede läbisõelumiseks pakuvad otsustamisteooria ja eksperthindamise metoodikad mitu efektiivset lahendust. Oluliste ja rakenduspotentsiaaliga ideede väljanoppimiseks sobib nt kaksikkomando-meetod.
Tüüpilises Eesti ettevõttes kulub suurem osa loovast energiast mujal juba rakendatud ideede kohandamisele. Seetõttu ei ole ka koolitusfirmade loovustreeningud leidnud veel sellist kõlapinda kui arenenud turumajanduse maades.
Tiit Elenurm
Äripäev 30.08.2000