Juhid ei taha enam vastutada ja otsustada

Heli Lehtsaar
Äripäev
25.10.2004
Uuring näitab, et juhtide tööstress on suurenenud ning kasvab nende juhtide osakaal, kes tahaksid otsustamise raske koorma enda õlgadelt maha visata.
Viimasele juhtide stressiuuringule, mis valmis 2002. aastal TTÜs, vastas 169 juhti, kel oli vähemalt kümme alluvat. Uut uuringut on oodata tänavuse aasta lõpuks.
“Võrreldes 2002. aasta uuringut viis aastat varem läbiviiduga, torkab silma, et koguni viiendiku võrra kasvas nende juhtide arv, kes tahavad otsustamist enda kaelast ära saada,‿ kinnitab uuringu läbi viinud TTÜ professor Mare Teichmann.
“Kollektiivse mõtlemise poolest, kus ise ei taheta vastutada, paistavad silma ka teised postsovetlikud riigid, samuti Hiina ja Iraan,‿ võrdleb Teichmann ja avaldab arvamust, et meie juhtide elukvaliteet ei tohiks veel sel tasemel olla, et võiks minnalaskmismeeleolul tekkida lasta.
Olulise stressitekitajana toob Mare Teichmann välja ka tööalase tunnustuse ja tagasiside vähesuse – näiteks noortel juhtidel on tagasiside puudumine stressor number üks. Samuti tunnevad tagasisidest ja tunnustusest puudust alluvad. “Rääkisin kord ühes ettevõttes inimestega, kes kinnitasid, et nad on head töötajad. Kui ma küsisin, et kust te teate, et hästi töötate – kas kiideti või maksti preemiat –, siis nad vastasid, et ei, kiidetud pole ja preemiat ei ole samuti makstud, aga kaks kuud pole nad sõimata saanud,‿ jutustab Mare Teichmann ja lisab, et järelikult peetakse negatiivse tagasiside puudumist juba tunnustuseks.
Teichmann möönab, et stressist räägitakse meil küll aina rohkem, aga ennast käsile võtta ja elustiili muuta ei taheta. “Panin tähele, et juhid kiitlevad oma heade puhkuse veetmise võimalustega, osteti näiteks uus skuuter. Aga kui küsida, kui palju selle skuutriga sõidetud on, siis selgub, et mitte eriti,‿ muigab ta.
Lõõgastumise vajalikkuse illustreerimiseks toob Teichmann näite ühest Inglise ajakirjast, mis uuris, kus tulevad juhtidel parimad juhtimismõtted: selgus, et vannis, koeraga jalutades ja habet ajades.
Stressiga toimetuleku valem ongi tema sõnul lihtne, aga raskesti täidetav. “Esimene variant on muidugi see, et juht ei tee midagi – see aga tuleb tema tervise ja alluvate närvide näol kinni maksta. Teine ja parem võimalus on esiteks muuta keskkonda ja teiseks muuta ennast,‿ õpetab Teichmann. Keskkonna muutmiseks soovitab ta analüüsida põhjuseid, miks tempo on kiire ja ärritajaid palju, ning siis vajalikud muudatused ellu viia.
Lisaks tuleb enda jaoks aega leida, et lõõgastuda, ning siin tuleb igaühel leida endale sobivaim variant – näiteks sport, aiatöö või jalutuskäigud metsas. “See ei lahenda küll probleeme, kuid aitab inimesel taastuda,‿ märgib Teichmann.
Psühhiaatri juures käimine on nagu hinge tehnoülevaatus
Jüri O.-M. Ennet
psühhiaater
“Mida kõrgemal ametipositsioonil inimene on, seda suurem on ka stressioht. Juhtidel on suurem sisemine distsipliin ja enesekontrolli võime, seetõttu on ka nende emotsionaalne pinge suurem,‿ kinnitab psühhiaater Jüri O.-M. Ennet.
Ennet iseloomustab inimese keha kui mitmekihilist aurukatelt, milles pulbitsevad erinevad tasandid: emotsioonide tasand, vaimne tasand, kehaline tasand, sotsiaalne tasand. See lüli või tasand, mis neist kõige nõrgemaks osutub, annab end ka kõigepealt tunda. Näiteks keha tasandil võib probleemidest märku anda kõrgenev vererõhk.
“Kui tippjuht ei kasuta pingete maandamiseks erinevaid võimalusi – olgu see siis sport, psühhoregulatsioon, lähisuhted – siis tekivad neil häired kiiremini kui teistel,‿ rõhutab Ennet.
Tema sõnul on märgata, et juhtide emotsionaalne pinge tõuseb aasta-aastalt, sest aurukatlast ei osata paraku auru välja lasta.
“Konkreetne näitaja on surmakuulutused – vaadake, kui palju mehi n-ö ennetähtaegselt sureb,‿ juhib Ennet tähelepanu ajalehtede lõpuosas platseeruvatele mustade kastidega rubriikidele.
Valehäbi, mis takistab inimestel psühhiaatri juurde minemast, on endiselt olemas. Ennet võrdleb psühhiaatri külastamist auto tehnohooldusega. “Kui meil on hea auto, käime korrapäraselt tehnilisel ülevaatusel, kus spetsialist auto üle vaatab. Psühhiaatri juurde minek on nagu hinge tasandil “tehniline ülevaatus,‿‿ illustreerib Ennet ilmekalt.
Ta nendib, et paraku tullakse psühhiaatri juurde sageli siis, kui hingehädade ennetamiseks sobiv aeg on juba maha magatud.
Juhtide tööstress suureneb aasta-aastalt
Eesti juhtide tööstressi uuringu tulemused, 2002. aasta
Juhtide tööstress on suurenenud (võrreldes 1997. aastal läbi viidud uuringuga).
Oluliseks tööstressoriks on kiire töötempo ja töö ning elu tasakaalustamatus. Viimane pole ainult Eesti juhtide probleem.
Nooremaealiste juhtide tööstressorid on: vähene tööalane tunnustus ja tagasiside tehtud tööle, töökaaslaste sotsiaalse toetuse vähesus, kehvad tööalased suhted.
Vanemaealiste juhtide tööstressorid on: kontrolli vähesus nii oma töö kui ka elu üle ja meelerahu puudumine.
Nais- ja meesjuhtide tööstressorid on samad, välja arvatud üks stressor – naisjuhtidele on suuremaks stressoriks juhi delikaatsete rollide täitmine (näiteks kellelegi märkuse tegemine, noomimine, vallandamine, ebameeldivustest teatamine jms), mida naisjuhid elavad meesjuhtidest enam emotsionaalselt üle. Laialt levinud arvamus, et naisjuhtidel on töö ja pereelu ühildamine keerulisem ja seega stressitekitavam kui meessoost juhtidel, ei vasta tõele.
Oma tööga rahulolu hindamisel valitseb paradoksaalne tendents – juhid on oma tööga enam rahul kui oma töö organiseerimisega. Seega oodatakse, et keegi peaks tulema ja organiseerima juhtide ja nende alluvate tööd.
Internaalne* kontroll oma töö ja elu üle on vähenenud. Üha enam on juhte (uuringu järgi 21,2%), kes arvavad, et neist ei sõltu eriti midagi ja nad ei oma kontrolli oma töökeskkonnas, seega ei suuda seda juhtida.
*internaal – inimene, kes võtab vastutuse oma käitumise ja tegevuse eest enda peale ja iseloomustab end kui inimest, kes suudab kontrollida oma edu.
Allikas: Juhtide tööstressi uuring, 2002, Tallinna Tehnikaülikool
Kust saab liigsete pingete maandamiseks abi?
Kuna stressiseisund viib rivist välja inimese immuunsüsteemi (kas või külmetushaigused ja viirused hakkavad kergemini külge), võiks pöörduda perearsti poole, kes soovitaks võimalusi immuunsüsteemi turgutamiseks.
Psühhiaatri vastuvõtule saab minna Tallinnas ja Tartus näiteks psühhoneuroloogia haiglasse. Samuti võtavad psühhiaatrid vastu erapraksistes, mida leidub ka väiksemates linnades. Psühhiaater saab vajadusel stressi ravimiseks välja kirjutada antidepressante või rahusteid.
Psühholoog ei pane diagnoosi, ei kirjuta ravimeid, vaid aitab sõnaga.
Allikas: Äripäev
Juhte mõjutavad tööl 40 stressorit
Tähtsamad stressorid :
töötempo
suhted
töö ja kodu tasakaal
juhi töörollide täitmine
isiklik vastutus
pisistressorid (pika taibuga alluvad, mittetöötav faksiaparaat jne)
tunnustus, tagasiside oma töö kohta
organisatsiooni kollektiivi psühholoogiline kliima
Allikas: Mare Teichmann