• 2011-03-31

Kuidas tulla läbirääkimistel toime vastaspoole rünnakute ja vastupanuga?

Villu ParvetEesti Päevaleht 17.04.2006Läbirääkimiste käigus kogeme tihti, et vastaspool ei ole meiega täielikult nõus ning tekivad erimeelsused. Paljudel juhtudel saavad need aluseks konfliktidele, mis ei võimalda meil jõuda soodsale kokkuleppele.Vastaspoole rünnakute puhul tuleb kohe endale tunnistada, et me ei ole suutnud oma käitumisega luua piisavalt suurt usalduslaengut. Kuna teatavasti ei...

  • 2011-03-31

Kuidas olla edukas rasketes kõnelustes?

Siiri Elving, Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogia eriala üliõpilaneAllikas: www. heateenindus.eePüüdes probleemsest olukorrast väljapääsu leida, proovime olla võimalikult taktitundelised ja meeldivad. Tõsiasi on aga see, et enamik teemasid ei võimalda hiilida kõrvale vestlusest põhjustatud kahjustustest, olgu me selle juures nii meeldivad kui tahes. Märkamata ei tohi jätta mängusolevate arusaamade ja kavatsuste keerukust,...

  • 2011-03-31

Kuidas õieti kritiseerida

Elve LaasikPostimees 03.11.1999Teie kolleeg on keeranud kokku paraja supi ja te otsustate teda põhjalikult kritiseerida.Sõna "kritiseerima" konsultatsioonifirma PMI Eesti konsultant Anni Vaher kasutada ei soovita. See sõna on halva maiguga, inimene asub kohe kaitsepositsioonile ja on valmis ründama, kui ta kuuleb, et tema tegusid hakatakse kritiseerima.Vaheri sõnul on parem öelda,...

  • 2011-03-31

Raske kõnelus tuleb ära pidada

Mare PorkÄripäev03.04.2000Organisatsioone kahjustuvad enam kroonilised kui ägedad pinged. Ägedate konfliktide lahendamine on möödapääsmatu, krooniliste pingete koldeid on juhil aga võimalik pikka aega vältida – ebameeldivaid kõnelusi saab edasi lükata ja seega lasta probleemil kontrollimatult jätkuda.Mööda hakkab saama aeg, kus juht sai töötajate austuse eelkõige oma teadmiste hulga tõttu (juht kui...

  • 2011-03-31

Tagasiside küsimine aitab ennast õigesti hinnata

Tiina TambaumÄripäev31.03.2003Töö eest arve laekumine raamatupidamisse näitab kliendi mittenegatiivset suhtumist tulemusse. Kas tema hinnang oli null või sada, seda ilma suhtlemiseta ei taju. Mida ta täpselt kiidab või ette heidab, tuleb temalt otsesõnu küsida.Neli viiendikku informatsioonist vahetatakse inimeste vahel mitteverbaalses vormis. Suhtlemine ei ole ülekuulamine, suhtlemine on aktiivne kuulamine. Tunne,...

  • 2011-03-31

Konstruktiivne kriitika tuleb muutustele kasuks

Milvi TeppÄripäev 20.10.2003Osa inimesi on firmas toimuvate muutuste suhtes konstruktiivselt kriitilised, ent osa on vastu kõigele uuele, mistõttu nende töötajatega tuleks tööleping lõpetada.Erineva sisu, ulatuse ja sügavusega muutused on tänapäeva äriga kaasnev paratamatus. Sama paratamatuks ja ühtlasi suurimaks takistuseks vajalike muutuste ellurakendamisel peab enamik muutuste kavandajatest ja rakendajatest inimeste vastuseisu.Psühholoog...

  • 2011-03-31

Tagasiside töötab juhi arengumootorina

Jari-Pekka KukkoneÄripäev26.01.2004Enda ja teiste juhtimisel on keskne roll tagasisidel. Tagasiside saamisega on tavaliselt vähem probleeme kui selle oskusliku kasutamisega, sest saame rohkem tagasisidet, kui märkame või suudame ära kasutada.Tagasiside süsteemide arendamisel soovitan alustada inimeste hoiakutest. Hea on välja arendada kultuur, kus kuulatakse ja kuuldakse. Metoodikate tehnilised lahendused tekivad iseenesest –...

  • 2011-03-31

Arukas kriitika tugevdab töötaja soovi parandada oma tegevuse tulemusi

Mats SoomreÄripäev02.02.2004Hästi tehtud kriitika eesmärk on saavutada inimese sisemine tahe muuta oma tegevust nii, et ta jõuaks kokkulepitud ja soovitud tulemuseni ning tunneks ennast eduka ja õnnelikuna.Kui kritiseerija tahab saavutada win-win olukorda ja tegelikku muutust inimese tegevuses, mitte poliitiliselt korrektset naeratust ja mittetoimivaid kokkuleppeid, siis on kasulik järgida järgmisi reegleid...

  • 2011-03-31

Tunnusta mind palun!

Heli LehtsaarÄripäev 29.03.2004Paar nädalat tagasi sain ühes rõivapoes imehea teenindamise osaliseks. Müüjanna tegeles minuga tähelepanelikult ning hoolimata sellest, et ma ostuta lahkusin, jätkus tal lõpuni tahtmist naeratada. Tundsin, et ma lihtsalt ei saa teisiti, kui pean talle midagi ilusat ütlema! Nii ma siis teatasingi kerge piinlikkustundega võideldes: “Te olete väga...

  • 2011-03-31

Väljapaistnute tunnustamine tekitab keskpärastes töötajates apaatsust

Anneli SalkÄripäev16.08.2004Heade töötulemuste märkamine ja nende eest töötaja tunnustamine mõjub saajale innustavalt, kuid võib teistes töötajates tekitada tõrget.Isiklik tähelepanu ja heade töötulemuste esiletoomine motiveerib töötajaid veelgi paremaid tulemusi saavutama. Kahjuks kujuneb meeskonnas tihti välja nii, et on töötajaid, keda pidevalt märgatakse ja keda tunnustavad nii kliendid kui ka juhtkond, ning...

  • 2011-03-31

Hooliv tagasiside andmine säilitab head töösuhted

Signe VessoÄripäev 10.10.2005Tagasiside on tööelu lahutamatu osa, haiget teeb see, kui me ei saa tagasisidet, seda nii positiivse kui ka negatiivse tagasiside puhul.Kui töötaja ei saa positiivset tagasisidet, siis on ta löödud, et teda ei märgata, ta võib tunda, et teda ei väärtustata piisavalt ja koheldakse ebaõiglaselt.Kui töötaja ei saa...

  • 2011-03-31

Kuula töötajat ja anna tehtud tööle tagasisidet

Anneli LiivamägiEesti Päevaleht12.12.2006See, kui edukad me oma isiklikes või töösuhetes oleme, sõltub suures osas sellest, kui edukad me ise ja meie partnerid suhtlemisel oleme.Paraku on suundumus selline, et inimesed ei jaksa enam üksteist kuulata. Mõtlen just väljendit kuulata, mitte kuulda. Me räägime ja meiega räägitakse, kuid mis on jutu mõte,...

  • 2011-03-31

Uus töötaja vajab tähelepanu

Tiina SaarÄripäev18.08.2003Kuidas uut töötajat firmasse sulandadaUue töötaja värbamisel ei piisa pelgalt tema tutvustamisest firmas, vaid sisseelamiseks tuleb koostada konkreetne tegevuskava.Olete just värvanud uue töötaja ja pärast seda, kui olete talle teatanud, et kõigis tekkivates küsimustes võib ta julgesti teie poole pöörduda, jätate ta rahulikult kuni katseaja lõpuni n-ö kollektiivi sisse...

  • 2011-03-31

Sisseelamisprogramm aitab töötajal kohaneda

Kadi KüttEesti Päevaleht 05.11.2003Nn vanad töölolijad kipuvad unustama, mida tähendab olla uuel ametikohal ja võõras keskkonnas. Lünklikud teadmised ja oskused tekitavad ebakindlustunde, uued standardid ja reeglid on arusaamatud ja rasked meelde jätta. Uus kultuur ja uued suhted sunnivad küsima: kas ma ikka sobin siia meeskonda?Järgnevalt mõned näpunäited uue töötaja sisseelamis-programmi...

  • 2011-03-31

Sisseelamisprogramm võimaldab analüüsida uut töötajat

Mart VarjunÄripäev18.02.2004Sisseelamisprogramm on abivahend, et kiirendada uue töötaja sisseelamist firma igapäevarutiinidesse ja jälgida detailsemalt uue töötaja kohanemist firma nõudmistega.Kui analüüsida uut töötajat ainult katseaja lõpus ja ühe kriteeriumi põhjal (näiteks tulemus), võib juhtuda, et mittesobivus antud töökohale avastatakse liiga hilja, mis võib tekitada lisakulutusi. Seetõttu on otstarbekas määratleda erinevad kriteeriumid,...

  • 2011-03-31

Aidake uut töötajat WC leidmisel

Andrus KahnVeronika KrassavinaPostimees 30.11.2004Uue kolleegi meeskonda toomine peaks olema teadvustatud, täpselt reglementeeritud protsess, eesmärgiga aidata uustulnukal ülejäänud meeskonna ja organisatsioonikultuuriga kohaneda.Iga juht on huvitatud, et uus töötaja võimalikult kiiresti meeskonda sulanduks. Uue töötaja esmane tööasjadesse pühendamine piirdub aga tihti vaid tema ametialaste kohustuste ja üldiste õiguste tutvustamisega. Organisatsiooni põhimõtted, käitumisreeglid...

  • 2011-03-31

Kuidas esimene tööpäev mööda saata?

Alari KoelPostimees 08.11.2005Kui olete veel katseajal, tuleb peale suurepäraste töötulemuste näidata, kui kiiresti uues meeskonnas kohanete.Kergendamaks uues töökohas sisseelamist, tuleb juba esimesel päeval endale selgeks teha, milline on kolleegide omavaheline läbisaamine.Töökoha sotsiaalsest võrgustikust saate kõige paremini aru, kui iga kolleegiga rääkides mainite midagi eelmiste vestluskaaslaste kohta. Seejuures üritage jälgida, millised...

  • 2011-03-31

Uuel töötajal aitab ettevõttes kohaneda tuutor

Merike LeesÄripäev20.02.2006Tarkvaraarendaja Webmedia Eesti tegevjuht Taavi Kotka soovitas luua uute töötajate sisseelamise toetamiseks tuutorite süsteem.Ehitage tuutorite redel. Ärge pange algajat töötajat juhendama kohe oma kõige tugevamat tegijat, nii ei teki teil "purulolli" töötaja probleemi. Las uus töötaja saab oma tasemele vastava tuutori, et tipu kätte jõudmise ajaks oleks ta juba...

  • 2011-03-31

Kuidas väljendada oma mõtteid kuulajatele arusaadavalt

Maarit VabritPostimees 21.04.1999Kõike, mida me oma eluajal teeme, võib nimetada suhtlemiseks. Inimesele aga on antud eriline vahend oma tunnete, mõtete ja ideede teistele vahendamiseks - võime rääkida.Maarit VabritIgapäevases tööelus tuleb meil pidevalt esineda nii suurema- kui väiksemaarvulise kuulajaskonna ees. Olgu need siis kolleegid, partnerid või kliendid.Kui me ei oska ega...

  • 2011-03-31

Särav ettekanne eeldab eeltööd

Merilin SusiÄripäev07.08.2000Säravaks esinemiseks, olgu see kas väike koosolek, presentatsioon või midagi muud suuremat, on vältimatu põhjalik ettevalmistus. Mis on see saladus, mis muudab mõned esinejad kindlaks auditooriumi ees, teised aga ebakindlaks? Suur osa on selles, kui hästi antud teemat vallatakse ja kui kindel oma kompetentsuses antud valdkonnas ollakse.Alljärgnevalt mõned näpunäited,...

  • 2011-03-31

Head ideed tuleb osata õigesti esitada

Tõnu Lehtsaar,Äripäev 15.01.2001Hea idee või asi ei veena iseenesest, seda tuleb esitleda. Presentatsiooni puhul tutvustatakse üht konkreetset seisukohta, objekti või toodet. Presentatsiooni eesmärk võib olla informeerimine (näiteks arengukava tutvustamine), veenmine (näiteks suhtumise muutmine tootesse) ja/või otsustama innustamine (näiteks toote ostusoovi tekitamine).Mõjusa esitluse eeltingimuseks on kontakti saavutamine kuulajatega. Pädevus aines ja...

  • 2011-03-31

Kogemus annab oskuse

Marika TombergÄripäev 10.03.2004Heaks esinejaks saab üldjuhul siis, kui kogutud rikkalik kogemuste pagas.“Võtke vastu kõik esinemiskutsed ja esinege ka ilma kutsumata,” soovitab pika koolitamise kogemusega Ülo Vihma. Lisaks igast kogemusest kinnihaaramisele soovitab kõrgema lavakunstikooli lõpetanud Vihma võtta sõna siis, kui seda oodatakse, ja siis, kui keegi teine seda ei soovi. “Lõhkuge...

  • 2011-03-31

Kõne veenvusele aitavad kaasa rääkija hea maine ja emotsionaalsus

Tiina SaarEesti Päevaleht20.03.2006Õppisin retoorikaõppejõu Katrin Aava ühepäevasel koolitusel Tallinna ülikoolis, kuidas olla mõjusam. Aava rääkis kõne veenvuse komponentidest, milleks on head argumendid, kõneleja maine ja emotsionaalsus.Näiteks tõi Aava Rooma paavsti, kelle põhitugevuseks ongi just isiklik sümpaatsus. Selgus, et karisma oli vanade kreeklaste arvates siiski jumala poolt kaasa antud. Siiski saab...

  • 2011-03-31

Kuidas esinemisnärvist üle saada

Andrus KahnPostimees 05.09.2006Paljudes inimestes põhjustab avalik esinemine ärevust. Kui kerge ärevus aitab inimesel pingelistes olukordades toime tulla, siis liigne ärevus mõjub pärssivalt.Liigse esinemisärevusega toimetulekuks on kaks põhilist teed.1. Muuta ärevust tekitavaid mõtteid«Ma teen ennast lolliks, hakkan oksele ja värisema. Publik jääb magama või jalutab minema. Inimesed hakkavad naerma...» Kui peas...

  • 2011-03-31

Minu sõna loeb

Katri SoeÄripäev11.10.2006Kes meist ei tahaks olla mõistetud? Kes ei tahaks, et tema sõnal oleks kaalu? Mõjukust esinemisel saab suurendada kõnetreeninguga. Edu aluseks on aga sisemine valmisolek olla see, kes sa tõeliselt oled.Naised unustagu esinedes ära, et nad on naised! - nii ütleb naljaga pooleks kõnetreener ja näitleja Martin Veinmann. Kui...

  • 2011-03-31

Sõna mõju, võim ja võlu

Autor: Nady Sprenk-Dorn 02.03.2008Allikas: www.sekretar.eePärnu Bürootöö Konverents 2008 ettekanneLoodus on meile kinkinud rääkimiseks täisvarustuse. Keelevaist sünnib koos lapsega, elab lapses ja toimib temas kuni 10–aastaseks saamiseni. Selle vanuseni on lapsed võimelised kiiresti ja kergesti omandama võõrkeeli. Hiljem lõpetab keelevaist meie sees tegutsemise. Miks, seda ei tea ka teadlased. Selleks ajaks...

  • 2011-03-31

Üle poole vastu võetud infost annab esineja kehakeel

Allikas: Äripäev 25.05.2009Autor: Härmo SaarmÜle 50% edastatavast infost võetakse vastu nägemismeelega. Seega ülitähtis osa esinemisel ja info edasiandmisel on meie kehakeelel ja näoilmel.Kehahoid, žestid, silmside, riietus, liikumine - kõik mõjutab arvamust esinejast.Kogu kõne (ka väga hea teksti) võivad ebausutavaks teha meie suhtlemismärgid: kõne-, hääle-, keha- ja näomärgid.Kõnemärgid ehk sõnaleke (sarkastilisus,...

  • 2011-03-31

Kuidas jätta head esmamuljet?

Autor: Helle LaanAllikas: www.bioneer.ee, 27. juuli 2009Psühholoogid on kindlaks teinud, et inimene langetab seitsme kuni seitsmeteistkümne sekundi jooksul otsuse, kas talle uus tuttav meeldib või mitte. Niisiis, te ei saa teist võimalust esmamulje jätmiseks. Alljärgnevalt toome ära seitse vihjet, kuidas esmakohtumisel jätta kustumatu mulje.Hoidke oma partner tähelepanu keskpunktis. Andke oma...

  • 2011-03-31

Arenguvestlus – mis ja milleks?

Jana VõrkElmo PuidetÄripäev 04.02.2002Arenguvestlus on töötaja ja üldjuhul vahetu juhi vaheline dialoog, eesmärgiga anda hinnang töötaja arengule lühemas ja pikemas perspektiivis ning arutada nii töötaja kui ka juhi vastastikuseid ootusi.Arenguvestluse näol on tegemist konstruktiivse ja loomingulise koostöövestlusega, mille tulemusena selgub töötaja individuaalne arengukava.Vestluse ülesehituse struktuur peab olema loogiline, teemade käsitlemisel...

  • 2011-03-31

Arenguvestlus - asjalik ennustaja

Anu Viitasekretar.ee 08.04.2003Kui töötaja kuuleb, et nüüd läheb ülemusega arenguvestluseks, tabab teda tavaliselt mõte, et ülemus ega töökoht pole minuga rahul ja tagatipuks ähvardab mind koondamine või vallandamine. Siin näevadki personalijuhid olulist vahet töötaja hindamise ja arenguvestluse vahel.Arenguvestlusalaseid koolitusi läbi viinud AS Eesti Ehituse personalijuht Taimi Elenurm on seda meelt,...

  • 2011-03-31

Mida oodata arenguvestluselt?

Tiina Saarwww.cv.ee02.04.2004Enamik edumeelseid ja kontseptuaalselt mõtlevaid ettevõtteid soovib regulaarselt oma töötajate arenguga kursis olla. Tulemusjuhtimise seisukohalt on oluline töötajate sooritusi perioodiliselt mõõta, hinnata, analüüsida ning neile uusi eesmärke seada.Igal ettevõttel on "käe pulsil hoidmiseks" oma tavad, ent levinuim tänasel personalijuhtimise maastikul on performance review e. arenguvestlus.Arenguvestluse üks silmapaistvaimaid omadusi on...

  • 2011-03-31

Ülekoolitatud töötaja koolitusvajadus selgub arenguvestlusel

Aimi RaudamÄripäev05.04.2004Ülekoolitatud kollektiivi edasiarendamiseks on vaja leida iga inimese isiklik motivaator, mida on kõige parem selgitada arenguvestlusel.Üldtuntud tõde ütleb, et kes ei arene, see seisab paigal ja paigalseis on hullem kui surm. Ettevõtte personali- või koolitusjuht, kes ei leia firma koolitatud töötajate edasiarendamiseks õiget motivatsiooni, seisab probleemi ees. Et seda...

  • 2011-03-31

Arenguvestlus aitab töötajasse indu süstida

Riina VartsPostimees 15.11.2005Enne jõule on ettevõtetes kombeks pidada arenguvestlusi, kus tööandja ja töötaja saavad selgeks rääkida, mida nad teineteiselt ootavad, ning ammutada energiat, indu ja tahet paremini tööd teha.Arenguvestluse peaeesmärk on saavutada ühtne arusaam töötaja ja organisatsiooni ootuste kohta.Töötaja tahab, et tema tegevuse eesmärgid oleksid selgelt määratud ja võimalused nende...

  • 2011-03-31

Miks arengu- või koostöövestlused ebaõnnestuvad?

Hille LuhtÄripäev09.10.2006Arenguvestlused peaks idee poolest aitama nii ettevõtte eesmärkide saavutamiseks vajalikku ressurssi luua ja hoida kui ka inimese potentsiaali rakendada ja ambitsioone rahuldada.Praktikas see tihti aga nii ei ole. Rääkides inimestega mitmesugustest firmadest, kohtab nii neid, kes peavad sellist vestlust heaks ja kasulikuks, kui ka neidki, kes küsivad, milleks seda...

  • 2008-01-25

Toimetulek raskete inimestega

Autor: Eda Mölder, Erakool Laudare nõustajaallikas: www.sekretar.ee 25.01.2008Allikas: sekretäri käsiraamat "Juhi ja juhi abi efektiivne koostöö"Inimesi teevad "raskeks" pigem meie suhtumine. "Raskete" inimeste puhul on tegemist pigem meie poolse projektsiooniga. Projektsioon on inimese soovimatute mõtete, vajaduste ja tunnete juurdekirjutamine inimesele, kellel neid ei ole.Kas kaotad kontrolli, kui keegi teine või...

  • 2007-09-07

Kuidas lahendada konflikte?

Autor:Anneli Salk, Celestis OÜ koolitaja-psühholoog,Allikas: www.juhtimine.ee 07.09.2007Ka kõige paremas töökollektiivis tuleb vahel ette üksteise mittemõistmist ja möödarääkimist. Kui ei suudeta tekkinud olukorda rahumeelselt lahendada, võib see viia konfliktini.Konfliktsituatsiooniga toimetulek sõltub suures osas kõigi osapoolte sotsiaalsest intelligentsusest, heast tahtest ja suhtlemisoskustest. Kõige olulisem on konfliktsituatsioonis tugevad emotsioonid ja mõistus lahus hoida....

  • 2006-11-27

Intriigi äratundmine nõuab analüüsi

Silva TomingasÄripäev27.11.2006Info varjamise või hämamise taga võib olla intrigantKui hakkate korduvalt saama vastukäivat infot või kui vajalik info teieni äkki enam ei jõua, võib see olla signaaliks, et tekkinud olukorra taga on intrigant.Mõistagi ei ole intrigeerijal silti otsa ees ja tema enda puhul ei teki tavaliselt ühtegi infonihet, mistõttu enamasti...

  • 2006-11-27

Juhtidevaheline vastasseis hukutab ettevõtte

Toimetas Kaire Uusen,Postimees27.11.2006Juhtidevaheline vastuolu mõjutab organisatsiooni sisekliimat ja tulemuslikkust eriti tugevalt ning selle lahendamisse tuleb suhtuda tõsiselt.Vastuolu võib avalduda nii keskastme juhtide omavahelises vastasseisus kui ka keskastme- ja tippjuhi vastuoludes, vahendab aripaev.ee TÜ professorit Tõnu Lehtsaart.Juhtide erimeelsused võivad laieneda allüksuste vaheliseks või pooldajaskondade vaheliseks vastasseisuks. Esimene asi on välja selgitada,...

  • 2006-10-02

Kuidas ... saada hakkama konfliktidega tööl

Anneli SalkEesti Päevaleht 02.10.2006Pingelises töökeskkonnas tekivad inimeste vahel kergesti konfliktid. Teatud piirini on võimalik säilitada diplomaatilist heatahtlikku hoiakut, kuid kui konfliktsituatsioonid ei lahene, vaid korduvad päevast päeva, on mõistlik neid lahendama hakata.Enne konfliktide lahendamist on kasulikendale selgeks teha, milles konflikt seisneb – kas see puudutab inimeste erimeelsusi või on tingitud...

  • 2006-04-24

Arukas konfliktilahendus lööb suhted selgeks

Taimi ElenurmEesti Päevaleht24.04.2006Konflikt pole iseenesest halb, vahel tasub paremate suhete nimel isegi konflikti õhutada. Mida saab inimene teada endast, kui ta millegipärast konflikti läheb?Sigmund Freud on leidnud, et solvumise varjus on pettekujutelmad. Konflikt on seega endale loodud müüdi – ootuste ja ideaalide – kokkupõrge tegelikkusega.Konfliktiks peab olema vähemalt kaks poolt,...

  • 2006-03-27

Konflikt annab võimaluse arenguks

Anneli SalkÄripäev 27.03.2006Konfliktid on elu loomulik osa, need ei ole mitte vältimiseks, vaid analüüsimiseks ja lahendamiseks. Edukalt ja arukalt lahendatud konfliktid võimaldavad inimestel jõuda oma tegevustes konstruktiivsemale tasemele, kus säilib kõik see, mis oli väärtuslik, ning mitteväärtuslikust loobutakse.Inimestevahelised konfliktsituatsioonid on tingitud olukordade erinevast nägemisest ning oma versiooni eelistamisest. Kuni konflikt...

  • 2006-03-27

Konfliktis sünnib edasiviiv otsus

Teeli RemmelgÄripäev 27.03.2006Sain sellest konfliktist suure õppetunni! Sellist lauset kuuleme tihti ka kaotaja poolelt, kes on läbi teinud mõne vastuolu kolleegi või partneriga.Ometi ei taha keegi vabatahtlikult sattuda selleks teistega vastuollu. Pigem ollakse targad pärast halvast olukorrast väljatulekut ja püütakse eluga edasi minna - seekord tunduvalt targemana ja kogenenumana.Samas öeldakse...

  • 2005-11-28

Lahendamata konflikt juhiga viib reeglina töötaja lahkumiseni

Anu VirovereJaana LiigandÄripäev 28.11.2005Sageli on töötaja ettevõttest lahkumise põhjuseks lahendamata jäänud või töötaja suhtes ebasoodsa lahenduse leidnud konfliktid.EBSis on Eesti organisatsioonides esinevaid konflikte uuritud alates aastast 1998. Uuringu tulemusel on selgunud, et läbi aastate on kõige rohkem esinenud konflikte ülemuste ja alluvate vahel.Samal võimutasandil olevate töötajate vahel on konflikte vähem...

  • 2005-10-24

Eelnev hoiak mõjutab läbirääkimisi

Anneli SalkÄripäev 24.10.2005Läbirääkimiste edukus sõltub suurel määral sellest, millised on läbirääkijate eelnevad hoiakud ning kuidas läbirääkimised on ette valmistatud.Kõiki ettetulevaid situatsioone ei ole võimalik arvesse võtta, kuid hea kodutöö loob soodsad eeltingimused tulemuslikeks läbirääkimisteks. Me kõik oleme läbirääkijad, ainult läbirääkimiste tasandid on erinevad.Läbirääkimisi peetakse suhtlemisprotsessiks, mis toimub alati, kui me...

  • 2005-10-24

Kõigi osapoolte täielikku võitu esineb harva

Karin HangoÄripäev24.10.2005Kindlasti on võimalik olukord, kus vähemalt üks osapool saavutab läbirääkimiste tulemusena rohkem, kui ta ette arvas. Läbirääkimisi tasub aga alustada vaid siis, kui vähemalt üks pool võib sellest saavutada rohkem kui läbirääkimistesse astumata.Julgen kogemuse põhjal väita, et tihti võidavad läbirääkimiste käigus kõik. Vaidlusi ja emotsioone tekitab vaid mõte, kas...

  • 2005-10-24

Vastaspoolt ei tasu kunagi alahinnata

Äripäev24.10.2005Läbirääkimised lapsega taskuraha pärast võivad kujuneda sama raskeks kui miljoniline tehing mõne ärihaiga – kumbagi partnerit ei tasu alahinnata.Olukord, kus kaks inimest milleski läbi räägivad, on igapäevaelus nii tavapärane, et me ei märka seda läbirääkimisena määratleda.Lepingu puhul pole vaja juuksekarva lõhki ajada, kui kaotad pikaajalise kliendi.Aune Past, raamatu “Juhtimine ja...

  • 2005-10-24

Väliseestlane Iwar Unt: suurfirmad kuritarvitavad oma võimu

Jaana LiigandÄripäev24.10.2005Eesti päritolu läbirääkimiste ekspert Iwar Unt arvab, et maailma suurfirmad kuritarvitavad läbirääkimistel oma võimu ega anna nõrgemale vastaspoolele valikuvõimalust.Rootsis elava Iwar Undi raamat “Tulemuslikud läbirääkimised” avaldati äsja ka eesti keeles. Äripäevale antud intervjuus tugineb Unt oma suurtele läbirääkimiskogemustele paljudes riikides.Kuidas jõudsite oma karjääris läbirääkimiste temaatika juurde?Olin juba 4–5 aastat...

  • 2005-10-24

Õige keelekasutus takistab partneri peibutise allaneelamist

Ave EeroÄripäev24.10.2005Läbirääkimiste käigus võib vastaspool hakata provotseerima, et viia meid teadlikult või ka alateadlikult endast välja ja panna vigu tegema. Sageli visatakse meile ette peibutis – lähenemisviis, mis kutsub teist poolt liiga emotsionaalselt end väljendama.Peibutis võib olla isiklik märkus: “Noh, te ei saagi ju aru saada. Ikkagi naisterahvas. Mis haridus...

  • 2005-08-23

Kuidas lahendada tööl tekkinud konflikte?

Kristel JalakPostimees 23.08.2005Enamik konflikte saab alguse sellest, et inimesed ei mõista teise poole seisukohti. Suurema tüli ennetamiseks võiks vaadelda probleemi tahkude kaupa juba esmase vastasseisu tekkimisel.Probleemi nii-öelda osadeks lahutamine ning selle analüüsimine erinevate tahkude abil aitab säilitada häid suhteid ja kiirendada konfliktide lahendamist. Harjutust saab teha üksi ja omaette. Hea...

  • 2005-04-25

Eesti juhid lahendavad konflikte võimu abil

Anu VirovereÄripäev 25.04.2005EBSis läbi viidud uuring näitas, et alluvaga konflikti sattudes kasutab juht peamiselt oma positsioonivõimu või taotleb lihtsalt pealejäämist. Tavaliselt ei vaevuta teist poolt ära kuulama ja keskendutakse süüdlase otsingule. Eriti selgelt tuleb uuringust välja, et juhid lähtuvad harva konfliktide lahendamisel ettevõtte või töötajate huvidest.Kas me tegelikult austame inimesi,...

  • 2004-10-19

Head kavatsused ei õigusta töökaaslastega kärkimist

Üks inimene jutustas mulle järgmise loo: „Minu töökaaslane on sageli tõre ja võtab minu kallal iga pisiasja pärast. Kuigi ma tean, et südames on ta hea ja hoiab mind, käitub ta vahel nagu minu ema: esmalt sõimab läbi, siis vabandab ja ütleb mulle, et tegelikult tahab ta ju ainult head......

  • 2004-10-12

Tülide lahendamiseks tuleb hoiakuid muuta

Noor naine on enda meelest oma erialal küllalt tubli - tal on kõrgharidus, ta on ennast välismaal täiendanud ja samal alal ka teises ettevõttes kätt proovinud.Uues töökohas on tema otseseks ülemuseks meessoost keskastme juht. Kord, kui naine projekti tähtajaks valmis ei jõudnud, kuna lapsed olid haiged, hakkas juht avalikult õiendama,...

  • 2004-10-05

Konflikti lahendamine nõuab selget pead

Andrus KahnPostimees, 05.10.2004Igapäevastes suhtlemissituatsioonides puutume me kõik kokku väga erinevate inimestega. Mõnikord võivad suhted aga pingestuda sedavõrd, et hakkavad ohustama suhete säilimist, vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kuna konflikte pole võimalik vältida, on meil kasulik õppida neid lahendama.Konflikti võib defineerida kui inimestevaheline vastuolu või lahkheli, kus ühe osapoole arusaamad...

  • 2004-08-30

Diplomaatia – läbirääkimiste kõrgeim pilotaaž

Heli LehtsaarÄripäev30.08.2004“Vahel arvatakse, et diplomaat on aus inimene, kes käib oma riigi eest valetamas. Tegelikult on riikidevahelises suhtlemises blufi osa väga väike, sest olulisim on usalduse loomine,” räägib Märt Volmer, värske Eesti suursaadik Türgis.12aastase välisteenistuse staažiga Volmer, kes on osalenud paljudel Eesti jaoks olulistel läbirääkimistel, kinnitab, et läbirääkimiste põhitõed nii...

  • 2004-08-30

Läbirääkimistel kasuta loovat lähenemist

Villu ParvetÄripäev30.08.2004Sageli peetakse läbirääkimisi võrdlemisi loiult ning ilma eriliste emotsioonideta, jättes kasutamata mitmeid loovaid võimalusi, mis tunduvad esmapilgul natuke ebamugavad.1. Probleemiks on vale häälestus!Paljud läbirääkijad peavad oma läbirääkimisi täiesti unikaalseteks. Esmalt on neil raske uskuda, et oleks üldisemaid võtteid, mis võivad erinevates olukordades toimida. Säärane hoiak pidurdab ning on läbirääkijale...

  • 2004-08-30

Mõjutada või teha koostööd?

Endel HangoÄripäev 30.08.2004Kui läbirääkimised tammuvad paigal, kas tuleks survet partnerile suurendada, et enda seisukoht kõlama jääks, või hoopis teha esimesena järeleandmisi?Tihti jooksevad läbirääkimised liiva vaatamata suurepärasele ettevalmistusele. Alati ei piisa enda platvormi läbimõtlemisest, oma miinimumi ja maksimumi teadmisest, mõjuvatest argumentidest ja koostöövalmidusest. Mingil hetkel on tunne, et tammutakse ühe koha...

  • 2004-08-30

Välismaalased pühenduvad põhjalikule ettevalmistusele

Jaana LiigandÄripäev30.08.2004Eesti ettevõtjad võiksid välismaistelt läbirääkimispartneritelt õppida kodutöö tegemist ehk läbirääkimiste põhjalikku ettevalmistamist.Kuigi äripartnerid on vaid inimesed, eristab neid üksteisest rahvus, sellest tulenevalt ka teistsugune keel ja võimalik, et hoopis erilaadne kultuuriline taust. Sellega tuleb arvestada iga kodumaa piiridest väljuva äritehingu puhul. Muidu võib juhtuda ootamatuid asju.Haapsalu Uksetehase peadirektori Ago...

  • 2004-08-30

Õnnestunud läbirääkimised sünnitavad positiivseid tundeid

Mats SoomreÄripäev 30.08.2004Kui läbirääkimiste tulemusena saavutatakse küll soovitud eesmärk, kuid protsess ise tekitas negatiivseid tundeid, ei saa rääkida õnnestumisest.Alustuseks on mõistlik endale selgeks teha, mida me mõtleme sõna “läbirääkimised” all ja miks me kokkuleppe saavutamiseks üldse läbirääkimisi kasutame.Tee teistele seda, mida tahad, et sulle tehakseIsiklikult eelistan kindlasti lähtuda seisukohast, et...

  • 2004-05-24

Konflikti lahendamine algab konflikti määratlemisest

Andrus KahnÄripäev 24.05.2004Konflikti lahendamine algab konflikti määratlemisest ning on eriti oluline firma kulude kokkuhoiu ja meeskonna arengu seisukohalt.Juhid põrkavad oma igapäevatöös sageli kokku konfliktide ja probleemidega, kulutades suure osa oma ajast nendega tegelemisele ning nende lahendamisele. Samas on see paratamatu ja vajalik, kuna ilma konfliktideta ei toimuks muutusi, arengut ega...

  • 2004-05-18

Selged soovid aitavad edukalt läbi rääkida

Andrus KahnPostimees, 18.05.2004Palgaläbirääkimised on üldjuhul mõlemale osapoolele tundlik teema. Siinkohal nippe palgaläbirääkimisteks:1. Olge veendunud, et väärite sedaEnne kui lepite palgaläbirääkimisteks kokku aja ja koha, peate olema veendunud, et olete palgatõusu väärt.2. Alustage palgast rääkimist alles siis, kui olete saavutanud kontaktiPole kasulik alustada kohe juttu palgast või lükata see päris vestluse...

  • 2004-03-29

Eesti juhid väldivad iga hinna eest konflikte

Eesti ettevõtetes kulub muutuste läbiviimiseks palju rohkem aega kui Šveitsi firmades, sest Eestis tahetakse iga hinna eest konflikte vältida, arvab Meriton Grand Hotel Tallinna šveitslasest peadirektor Jimmy Schibler.2003. aasta alguses Meriton Grand Hotel Tallinna peadirektori ametisse asunud Jimmy Schibler meenutab, et kultuurilisi erinevusi ta Eestisse tulles ei kartnud. “Kuigi ma...

  • 2004-03-19

Miks me tülitseme?

Anu ÕunÄripäev 19.03.200480% vastuoludest töökohal on põhjustatud käitumisest tulenevatest erimeelsustest. Ehk, kaheksal juhul kümnest ei jõuta probleemi tegeliku sisuni, vaid vaieldakse asjade üle, mille muutmine ei ole vaidlejate võimuses.Raamatupidaja pahandab müügimehega, kes on tellimuse järjekordselt ‘’valesti’’ vormistanud. Tema jaoks on väga oluline, et kõik andmed saaksid kirja täpselt nii, nagu...

  • 2003-11-17

Tööalaseid konflikte saab ennetada

Anneli SalkÄripäev 17.11.2003Inimesed on erinevad ja nende vahel tekib konfliktseid situatsioone, mistõttu osutub oluliseks, et neid osataks ette näha ja sobivalt lahendada.Hägusest visioonist tingitud arusaamatusedPahatihti puudub selgelt sõnastatud ühtne visioon organisatsioonis, mida teaksid unepealt kõik koristajast tippjuhini. Tavaliselt on sõnastamata visioon vaid tippjuhi peas. Mida allapoole ametiredelist, seda hägusemaks organisatsiooni...

  • 2003-05-26

Ettevõttesisene kriis rikastab töötajaid

Firmad, kes läbivad kriisi, vajavad näpunäited, kuidas toimida nii, et lõpptulemus oleks rikastav ega jätaks pikemaks ajaks halbu mälestusi.Firmad, mis on kriisi üle elanud, on kahtlemata saadud kogemuse võrra targemad, sõltumata sellest, kui efektiivselt nad selle protsessi läbisid. Nad kirjeldavad oma minevikukriise erinevalt ning sellest on näha, et mõned ei...

  • 2003-03-31

Ära sega ennast töötajate tülisse

Director 03.2003Paljudel juhtidel on kombeks kohe sekkuda, kui nende alluvad tülitsevad. Tegelikult eeldavad ka töötajad, et nende ülemused sekkuvad, et tüli lahendada. Selle tõttu nad sageli ka ei hoolitsegi selle eest, et ise tülist väljapääsu otsida.See tekitab kaks probleemi. Esiteks on juhtide ajakava niigi üsna pingeline. Üks USAs tehtud uuring...

  • 2002-11-11

Konflikt soodustab firma arengut

Anneli SalkÄripäev 11.11.2002Kui konfliktidesse suhtutakse kui väljakutsetesse ning ei püüta neid kohe alguses kinni mätsida, loob see hea keskkonna firma kiirele arengule. Aktiivne klient annab julgelt teada, kui suheldes firma esindajaga toimub midagi, mis ei vasta tema ootustele. Alati ei pruugi see sõltuda ainult firma esindajast, kas ta vastab kliendi...

  • 2002-08-13

Konflikt algab väikestest asjadest

Mari-Liis JärgÄripäev 13.08.2002Mitte ainult pretensioonide ja kirjalike kaebustega lõppevad vastuolud pole konfliktid, vaid pahaaimamatult võib iga väiksemgi liigutus või sõna pikaajalist lojaalset klienti solvata.Konflikti allikaks võivad olla ka sellised vastukäimised, mis kliendi hilisemaid ostuotsuseid või valikuid sügavamal tunnete tasandil mõjutavad, kuid mitte alati pingete ega kriitilise situatsioonidena ei avaldu.Sageli on...

  • 2001-08-27

Ületa läbirääkimistel enesekesksus

Vahur MurutarÄripäev27.08.2001Läbirääkimiste teema muutub juhtide jaoks üha aktuaalsemaks: läbirääkimisi tuleb pidada nii klientide, äripartnerite kui ka alluvatega.Tugeva surve tingimustes teevad läbirääkijad kulukaid eksimusiJärjest selgemalt on hakatud nägema positsioonil põhineva võimu kasutamise negatiivseid tagajärgi. Juhtidel on vaja saavutada alluvate kestvamat ja energilisemat pühendumist, mis tugineks sisemisele motivatsioonile. Seega peetakse läbirääkimisi üha...

  • 2000-05-29

Enamik tülisid seisneb mõttetus vaidlemises

Anu ÕunÄripäev29.05.200080 vastuoludest töökohal on põhjustatud käitumisest tulenevatest erimeelsustest. Ehk, kaheksal juhul kümnest ei jõuta probleemi tegeliku sisuni, vaid vaieldakse asjade üle, mille muutmine ei ole vaidlejate võimuses.Näide. Raamatupidaja pahandab müügimehega, kes on tellimuse järjekordselt “valesti” vormistanud. Raamatupidaja jaoks on väga oluline, et kõik andmed saaksid kirja täpselt nii, nagu...

  • 2000-02-21

Tulevikukasumi annab lojaalne klient

Erik SamelÄripäev21.02.2000Klientide kinnistamiseks tehtud pingutused tasuvad ennast ära, rahulolematu klient leiab kiiresti tee konkurendi juurde.Uute klientide hankimine on ettevõttele kulukam kui seniste klientide hoidmine.ASi Hansa Capital administratsiooniosakonna juhataja Annely Kauge arvates on kõige olulisem pakkuda kliendile parimat teenindust. «Kui kliendil on ühe lepinguga kõik kenasti sujunud, siis üldjuhul on ta...

  • 1999-09-06

Konfliktide lahendamine eeldab olukorra selget teadvustamist

Epp VeskiÄripäev 06.09.1999Konfliktid on igapäevane nähtus, sageli ei saa neid ei valida ega vältida. Konfliktid võivad nende osapooltele väga erinevalt, sageli ettenägematult mõjuda.Kui lahkheli ei ole lahendatud, kipub ta uuesti ilmnema, sageli teisel tasandil ja erineval, tihti moondunud kujul, kuni väljaelamine ja/või osalejate kahjustamine on vältimatu.Aktsepteerimata või ühepoolselt «lahendatud» konfliktid...

  • 1999-03-31

Kuidas läbirääkimistel asjalikuks jääda ja lahendusteni jõuda

Helve LaasikPostimees 03.1999Kui arutelu venib lõpmatult pikaks ja sellest osavõtjad klammerduvad probleemi erinevate tahkude külge, ei olegi mõistlikku otsust loota. Eesmärk ähmastub ja emotsioonid löövad lõkkele. Kuidas jõuda lahenduseni?Lahendus saab olla ainult üks: keskenduge vaid ühele põhilisele probleemile ja unustage ülejäänud esialgu ära. Kui põhiküsimuses on kokku lepitud, saab edukalt...

  • 1998-11-23

Efektiivne kommunikatsioon ülemuse ja alluva vahel

Tiit ElenurmÄripäev 23.11.1998Konfliktid ülema ja alluva vahel tekivad tihti seetõttu, et ei ole selgeks räägitud vastastikuse infovahetusega seotud ootusi.Ülemus peaks alluvatele selgitama, mille kohta, millal ja millises vormis ta neilt ootab:·ideid. Idee ei ole lõpuniviidud ettepanek, seda tuleb enne lõpliku hinnangu andmist tihti edasi arendada. Ideid peabki olema rohkem, kui...