Kõne veenvusele aitavad kaasa rääkija hea maine ja emotsionaalsus

Tiina Saar
Eesti Päevaleht
20.03.2006
Õppisin retoorikaõppejõu Katrin Aava ühepäevasel koolitusel Tallinna ülikoolis, kuidas olla mõjusam. Aava rääkis kõne veenvuse komponentidest, milleks on head argumendid, kõneleja maine ja emotsionaalsus.
Näiteks tõi Aava Rooma paavsti, kelle põhitugevuseks ongi just isiklik sümpaatsus. Selgus, et karisma oli vanade kreeklaste arvates siiski jumala poolt kaasa antud. Siiski saab seda elu jooksul arendada. Aava pakkus, et kui karismaatilisust jääb väheseks, võib selle alati asendada siirusega.
Argumenteerimisel on oluline kasutada nii väidet, eeldust, tõestust kui ka järeldust.
Grupis tekitas elevust küsimus, mis on tõde. Näidete ja teooria varal jõudsime arusaamisele, et tõde pole midagi absoluutset, vaid pigem läbirääkimiste küsimus. Igaühel on oma tõde ning seda polegi nii lihtne ümber lükata. Kindlasti ei tasuks Aava sõnul suhtuda teistmoodi mõtlevatesse inimestesse kui manipuleerijatesse ega pidada ennast tõe kandjaks.
Koolituse praktilises pooles jagati osalejatele rollid ja siis tuli õpitu varal veenmiskunsti proovida. Muuhulgas proovisime klassikalist poolt-vastu vaidlust teemal, kas lubada Eestis homoseksuaalsete abielusid või mitte. See ühiskonnas aktuaalne teema oli hea näide, kuidas emotsioonid võivad üle pea kasvada, kuid teise poole argumentide ümberlükkamiseks tuleb säilitada enesekontroll.
Veenmine pole manipuleerimine
Aava juhtis tähelepanu ka sellele, et mõjustamine lõpeb ja alatu manipuleerimine algab hetkest, kui eesmärk pole enam aus ja õiglane. Sageli aetaksegi veenmine segi manipuleerimisega. Samas on
manipuleerimistehnikad siiski äratuntavad ja pigem ärritavad, mis muidugi ei tähenda, et need mõjusad poleks. Murphy on öelnud, et üks hea loosung suudab katkestada analüüsi 50 aastaks. Eesti poliitilise loosungina meenus kohe “Murrame läbi”, mis muutis meie poliitilise maastiku tükiks ajaks värvikaks.
Manipuleerimistaktikaid on hea tunda, et end nende mõju eest kaitsta, olgu tegu tüütu müügimehega, kes üritab n-ö jala ukse vahele saamise tehnikaga jutule pääseda või annetuste kogujaga, kes leebelt kuidas-teil-läheb-tehnikaga oma vajadused pähe määrib.
Koolituspäeva lõpuks oli selge, et mõjustamiskunsti tasub igal inimesel kui mitte vallata, siis arukama suhtlemise huvides vähemalt tunda. Õppepäeva läbinuna ei pea ma end veel tingimata pädevaks mõjustamisguruks, kuid meediat jälgin nüüd küll hoopis värskema pilgu ja suurema teadlikkusega.