Kuidas lahendada konflikte?

Autor:Anneli Salk, Celestis OÜ koolitaja-psühholoog,
Allikas: www.juhtimine.ee 07.09.2007
Ka kõige paremas töökollektiivis tuleb vahel ette üksteise mittemõistmist ja möödarääkimist. Kui ei suudeta tekkinud olukorda rahumeelselt lahendada, võib see viia konfliktini.
Konfliktsituatsiooniga toimetulek sõltub suures osas kõigi osapoolte sotsiaalsest intelligentsusest, heast tahtest ja suhtlemisoskustest. Kõige olulisem on konfliktsituatsioonis tugevad emotsioonid ja mõistus lahus hoida. Kui tunded võtavad võimust, siis reageeritakse ainult emotsionaalsel tasandil ning ei suudeta tekkinud olukorda adekvaatselt hinnata ega konstruktiivselt lahendada.
Mida rutem hakatakse konfliktseid situatsioone lahendama, seda kergemini on need lahendatavad.
Konflikti lahendamise strateegiad:
Domineerimine/võitlus
Selle strateegia kasutajad on maksimaalselt keskendunud enda huvidele ja minimaalselt teiste huvidele. Domineeriv pool konfliktis lähtub iseenda huvidest ning kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset) teise poole mõjutamiseks. Ei ole harvad juhud, kus mõlemad osapooled kasutavad võitlevat strateegiat. Sageli on sellel negatiivsed tagajärjed, sest raisatakse aega, energiat või raha, ilma et kumbki pool jääks tulemustega rahule. Kaotajaks jäänud pool võib tunda ennast halvasti kohelduna ning äärmisel juhul otsida isegi kättemaksu.
Töistes situatsioonides võidakse seda konflikti lahenduse strateegiat kasutada ülemuse ja alluva rollist lähtudes, kui ülemus lähtub ainult oma võimupositsioonilt ega arvesta alluvaga. Sellise käitumise puhul ei saa koostööst ja headest töistest suhetest juttugi olla.
Kohandumine/leppimine
Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Kuigi see võib tunduda allaandmisena, on selline konflikti lahendamise viis mõnes olukorras kõige otstarbekam. Näiteks kui tahetakse iga hinna eest oma töökohast kinni hoida, kuna ollakse pere ainuke toitja. Pidevalt seda konflikti lahendamise strateegiat kasutada ei saa, sest pärast pidevat kohandumist jõutakse murdumiseni ning selle tagajärjel tuleb ikkagi tegeleda tõeliste probleemide ning nende lahendamisega.
Vältimine
Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageli ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Esmapilgul tundub, et vältimine on mugav viis konfliktidega toime tulla, aga selline käitumine ei lahenda konflikte, vaid varjatult kestavad ja arenevad konfliktid edasi. Vältimise puhul püütakse jääda neutraalseks ning sisuliselt ei arvestata ei enda ega teise poole vajadusega. Kui konfliktse situatsiooni puhul rakendatakse vältivat käitumist, ei võida sellest üksi osapool. Kui konflikt on väga kuum, võib ajutine vältimine anda osapooltele aega emotsionaalselt maha jahtuda, et nad võiksid koguda konflikti efektiivseks lahendamiseks lisainfot. Sellisel juhul oleks vältimine ajutine alternatiiv.
Koostöö/probleemi lahendamine
Teoreetiliselt on see kõige parem konflikti lahendamise strateegia, kuid praktikas osutub kõige raskemini teostatavaks. Sellisel juhul püütakse lahendada konflikti, arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemi lahendamise puhul tegeletakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldav lahendus. Eduka probleemilahenduse eelduseks on, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks ja suhtleks vastastikku võrdsel tasandil. Kõige suurem takistus on selle strateegia rakendamise puhul võitja/kaotaja hoiak, et ainult üks saab võita ja teised osapooled paratamatult kaotavad. Konfliktis osaledes on tihti raske teisi mõista ja kainet meelt säilitada.
Kompromiss
See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi enamlevinud konfliktidega toimetuleku meetod. Pole kaotajat ega võitjat ning ükski osapool ei saavuta sel juhul maksimumi. Probleeme küll ei väldita, aga nendega ei tegeleta ka sügavuti. Kompromiss on hea lahendus, juhul kui ressursse on võimalik võrdselt jagada. See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keerulistele probleemidele.
Konflikti lahendades tasub alati situatsiooni laiemalt vaadata ja olenevalt konflikti laadist saab lahendusstrateegiat valida. Lahendamatuid olukordi ei ole ning sõltub lahendajate pädevusest, millise lahenduse kasuks otsustatakse. Ei tasu unustada, et pärast konflikti lahendamist tuleb edasi elada ja tihti samade inimestega edasi suhelda. Mida väiksem on töökollektiiv või töökeskkond (nt maakoht), seda tihedamalt puututakse konflikti osapooltega kokku ning positiivne situatsiooni lahendus võimaldab ka edaspidi heades suhetes olla.
Head inimestevahelised suhted loovad tööl koostöövalmis õhkkonna ning aitavad üle saada tööl ette tulevatest rasketest situatsioonidest.s