Muusika kaotab stressi ja toob hingerahu

Indra Feldman
Postimees
03.11.2005
Muusikat on kasutatud haiguste raviks juba ammustest aegadest peale. Muusika elemendid mõjutavad inimese kehas toimuvaid protsesse ning mõttetegevust, tundeelu ja emotsioone.
Muusikaravi tuntakse juba tuhandeid aastaid, Eestis on sellega teadlikumalt tegeldud 1980ndate teisest poolest. Muusika elemendid avaldavad inimesele erinevat toimet.
Näiteks mõjutavad rütm ja tempo kõiki kehas toimuvaid rütmilisi protsesse, kindla tempota muusika nõrgestab ajataju, meloodia mõjutab ennekõike mõttetegevust, harmoonia aga tundeelu ja emotsioone. Muusikaga saab mõjutada aju aktiivsust, samuti organismi biokeemilisi protsesse, mis väljenduvad hingamissageduses ning südamerütmi, vererõhu ja ainevahetuse muutustes.
Sümfoonia või hevi
Muusikat kuuleme ju tihti, kuid toime saavutamiseks tuleb seda kuulata tähelepanu ja teadlikkusega. Kui on soov muusikaga meeleolu muuta, tuleb alustada sellisest muusikast, mis haakub inimese sisemise rütmiga. Seega tuleb näiteks nukral inimesel alustada melanhoolsest muusikast, minnes pikkamööda üle rõõmsamatele paladele.
Muusikaravi tehakse nii spaades, taastusravikeskustes kui haiglates. Vibroakustilise teraapia puhul lamab klient voodis ning toimet avaldavad üheaegselt helid ja sama sagedusega vibratsioon voodi sees. Resonantsmuusikateraapia toimub tugitoolis istudes ja kõrvaklappidest valitud pala kuulates.
Terapeudi ülesanne on häälestuda kliendiga ühele lainele ning muusikavalik sõltub ainult kliendi meeleolust. Ravi edukus sõltubki emotsionaalsest kontaktist ravija ja ravitava vahel. Kliendi soovide ja tunnete aimamine on muusikaterapeudi töös kõige loomingulisem.
Muusikaterapeut ja lektor Dali Kask elas ja töötas aastaid Rootsis, kus muusikateraapia on ammu levinud ravivahend.
Mingit üldist skeemi tema sõnul raviks ei ole ja kõigile täpselt ühtmoodi mõjuvat muusikat samuti mitte – olenevalt inimesest võib hästi mõjuda nii sümfoonia kui ka hevimuusika. Tihti kasutatakse raviks muusikat, mis on kliendile omane ja tuttav. Terapeut võib ka ise valida või soovitada, mida kuulata, siinjuures lähtutakse aga ikkagi kliendi hetkeseisust ja vajadustest.
Kui terapeut töötab näiteks inimesega, kelle mälu on nõrk, ja sooviks on, et ta saaks kontakti oma varasema elu kogemuste ja emotsioonidega, on tähtis kasutada muusikat, mis on talle minevikust tuttav. Kui klient aga soovib oma loovust turgutada ja endas midagi uut avastada, sobib kuulamiseks ka täiesti tundmatu muusikapala.
Kask on kasutanud teraapias nii muusika kuulamist kui ka musitseerimist.
«Kumb neist kliendile paremini mõjub, oleneb tema probleemidest ja teraapia eesmärkidest. Kui näiteks füüsiliste puuetega lapse ravi üks eesmärke on motoorika arendamine, on pillimäng kindlasti tulemuslikum kui muusika kuulamine,» ütles ta.
Nagu kõigi ravimeetodite puhul, tuleb ka muusikaravis ette nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi. «Ühel muusika- ja kunstiteraapia võtetele tugineval workshop’il osales toimuva suhtes väga skeptiline noormees. Ühe harjutuse käigus avanes ta aga ootamatult ja tegi enda juures nii mõnegi olulise avastuse. Samas töötasin Rootsis pool aastat ühe kümneaastase tüdrukuga, kes keeldus mõningates olukordades rääkimast. Ta ei öelnud ka kogu ravi jooksul mitte ühtegi sõna, ei vaadanud mulle kordagi otsa ega avanenud ei muusikale ega mulle,» meenutab Kask.
Vaikus plaadi pealt
Muusikateraapiat rakendatakse seanssidena, milles osalevad klient ja muusikaterapeut. Üldjuhul tehakse vahet muusikateraapia ja muusika terapeutilise kasutamise vahel. Esimesel juhul viib ravi läbi professionaalne muusikaterapeut, teisel juhul võivad muusikat ravi eesmärkidel kasutada ka näiteks arstid, meditsiiniõed, psühholoogid ja teised vastava väljaõppe läbinud spetsialistid.
Lõputu müra ja reklaamtahvlite virvarris elav linlane vajaks üha enam vaikust, aga ka loodushääli ja valitud muusikat.
Looduslik muusika – veevulin, merekohin, tuulemüha – ongi ju tegelikult vaikus. Sest absoluutne vaikus, hermeetiline helitus, on tehiskeskkonna kaasanne. Sellepärast kuulab city-inimene vaikust plaadi pealt. Nii saab ta tervemaks ja leiab sisemise tasakaalu.
Eks just sellest lähtudes võttis ka Jaapani keskkonnaministeerium aastate eest vastu otsuse luua mõnedesse linnadesse niinimetatud helikeskused, kus saab kuulata rahustavaid loomulikke helisid – vihmasahinat, kirikukellade helinat jne.
Eestlased selliseid keskusi ehk veel ei vaja, kuna kirikukellad kostavad üle müra ja metsamühingi on käeulatuses. Endale õige muusika leidmine võib küll võtta aega, kuid tasub end kuhjaga ära.
Muusikaravi
• Vibroakustilise teraapia puhul lamab patsient voodis, kus raviks kasutatakse madalsageduslikke helivibratsioone ja muusikat.
• Resonantsmuusikateraapia tähendab spetsiaalselt komponeeritud muusika kuulamist kõrvaklappidest.
Näidustused:
• vaimne ja füüsiline alaareng
• stressi põhjustavad tervisehäired
• psüühilised probleemid
• somaatilised haigused ja funktsionaalsed häired