Täiuseiha viib stressini

Marju Käärst
Äripäev
30.09.2002
Paljude noorte ja edukate juhtide pingelise töö tulemusel saavutatud edu hind on stress ehk korrektselt väljendudes distress.
Saar Polli hiljutine uuring näitab, et 70 Eesti inimestest on pidevas stressis ehk ülepinges. Miks toimub kiire läbipõlemine ja maad võtab hall tüdimus ja tervisehäired?
Üks põhjus on eduka inimese mudel tänases Eestis. Selleks, et enesehinnang oleks paigas, vajame pidevat võrdlust kellegi või millegagi, et selle alusel ennast hinnata. Hinnanguid antakse endale ja teistele kas ühiskonnas käibiva malli või teiste, meile oluliste inimestega võrdluse põhjal.
Milline on eduka juhi etalon ehk mall tänases Eestis? Siin tuleb vaadata mees- ja naisjuhte eraldi.
Mudelid iseenesest ei sisalda hinnangut. See on väärtuste, hoiakute, uskumuste, rollide ja käitumisviiside kogum.
Probleemid tekivad siis, kui hakatakse ennast iga hinna eest sellesse malli sobitama. Piisab põgusast pilgust neile mallidele ja on selge, et ühe sureliku jaoks on seda liiga palju.
Teine põhjuste kompleks on viisis, kuidas ennast malliga võrreldakse. Oma töökogemuste põhjal võin öelda, et paljudele Eesti juhtidele on omane perfektsionism ehk täiuslikkuse taotlus. Perfektsionist ei saa endale lubada ebaõnnestumisi. See väljendub mõtteviisis, et ma pean olema parim või vähemalt oma ringkonnas teistest üle. Talle on omane kõik-või-mitte-midagi mõtlemine. Pidev surve olla parim tekitab bumerangiefekti ja vähendab lõpptulemusena produktiivsust
Läbiviidud uuringud näitavad selget seost perfektsionismi ja psühhosomaatiliste haiguste vahel. Meie kultuuripiirkonnas peetakse väga oluliseks teiste, n-ö naabrimeeste arvamust. Seetõttu pannakse oma enesehinnang liigselt sõltuma teiste arvamusest. Toimima hakkab sinapildi, s.o teiste arvamuste ületähtsustamine. Püütakse vastata teiste ootustele ja kardetakse negatiivseid hinnanguid. “Naabrimees” aga paneb oma enesehinnangu paika teiste arvustamise ja mahategemisega, sest teisi halvustades paistad ise parem välja ning meeldid endale rohkem.
Kui oma saavutusi teiste saavutustega võrreldakse, siis tundub, et teistele tuleb edu minimaalsete pingutustega, kergelt ning väheste vigade hinnaga. See tekitab kadedust. Osa juhte kardab seda ja häbeneb edukust. Kardetakse ka kadedusest sündinud pahatahtlikkust, kiusamist ja ebaeetilist käitumist.
Teine osa naudib kadedust, sest kade ollakse siis, kui on, mida kadestada, ja see tõstab enesehinnangut. Peale selle kurnab kadedus kui negatiivne emotsioon ennekõike kadestajat ennast ja tekitab talle emotsionaalset stressi. Kui juba kord ollakse hobuse selga saanud, siis kardetakse kukkuda. Mida kiiremini hobu kappab, seda valusam on kukkumine. Tekib hirm eksida, puusse panna või ämbrisse astuda. President Franklin Delano Roosevelt on öelnud: “Ainus asi, mida me peame kartma, on hirm ise.”
Edu kohustab. Tunnetatakse, et pole veel saavutatud nii palju, kui tahaks. Püstitatakse üle jõu käivad eesmärgid ja püütakse neid saavutada meeletu töörügamisega, sealjuures iseendale aru andmata, mis on elus tähtis, mida väärtustada.
Paraku on tänases Eestis väärtustatud väsimatu töörügamine ja au sees on töönarkomaanid.
Tulemuseks on see, et paljud edukad juhid pole rahul sellega, mida teevad, kuidas teevad ja millist elu nad elavad. Nad tunnistavad, et tegelikult pole nad üldse õnnelikud. Elu libiseb kui liiv sõrmede vahelt. Kõige kallim hind, mida meie juhid edu eest maksavad, on nende tervis.
Aga pole halba ilma heata.
Mida positiivset toob endaga kaasa olla edukas juht?
Tähelepanu. Tähelepanu annab positiivse impulsi ja energia ning tiivustab. See on võimalus olla keskpunktis. Juhti imetletakse ja see loob hea enesetunde. Teiselt poolt tähelepanu kohustab ja kui seda üle tähtsustada, võib jõuda jälle perfektsionismi.
Enesehinnangu tõus. Edukate enesekohased tunded rajanevad põhimõttel: hinda oma väärtust. Saades positiivset tagasisidet või kogedes teiste kadedust, tekib äratundmine: “Ma sain sellega hakkama! Ära tegin!”
Edu saladus peitub selles, et meeldides iseendale oled võimeline andma endast parima ka teistele.
Enesekindlus. Enesekindlus tekib tänu praktilistele oskustele, mis saadakse, ületades takistusi ja olukordi, mida teised väldiksid. Enesekindlus paistab välja ja äratab usaldust. Enesekindlus on suutlikkuse alus.
Autoriteedi kasv. Juhiga arvestatakse, see annab kontrolli asjade ja olukordade üle ning tähendab võimu.
Rõõm saavutustest ja edust. Positiivsed emotsioonid tõstavad energeetilist taset, annavad impulsi ja tegutsemisjulguse.
Tolerantsuse ehk sallivuse kasv. Edukate seas kohtab sagedamini elutervet hoiakut iseenda ja teiste suhtes: mina olen OK ja sina oled OK ning me oleme teineteisele vajalikud, et koos lahendada probleeme.
Uued väljakutsed ja võimalused. Huvitavaid ja vastutusrikkaid pakkumisi tehakse neile, kes on midagi saavutanud, sest senised saavutused on garantiiks, et suurte ja keeruliste ülesannetega toime tullakse.
Mõned inimesed rahmeldavad aastaid ja imestavad, miks nad ei ole läbi löönud. Milles on siis viga? Milline on edu retsept? Seda on väga lihtne kirja panna, aga sugugi mitte nii lihtne ellu viia. Edu võtmeks on usk võimesse muuta iseennast ja oma hoiakud ning SEDA KA TEHA.
TAVALISELT VÕRRELDAKSE ENDA SOBIVUST MUDELIGA KOLMEST POSITSIOONIST LÄHTUDES
EDUKA MEESJUHI MUDEL
EDUKA NAISJUHI MUDEL