Ära sega ennast töötajate tülisse
Director 03.2003
Paljudel juhtidel on kombeks kohe sekkuda, kui nende alluvad tülitsevad. Tegelikult eeldavad ka töötajad, et nende ülemused sekkuvad, et tüli lahendada. Selle tõttu nad sageli ka ei hoolitsegi selle eest, et ise tülist väljapääsu otsida.
See tekitab kaks probleemi. Esiteks on juhtide ajakava niigi üsna pingeline. Üks USAs tehtud uuring näiteks tõdeb, et juhid kulutavad 42 protsenti oma ajast mitmesuguste konfliktide lahendamisele. Teiseks, kui juhid ei lase kunagi oma alluvatel ise konflikte lahendada, siis ei sulandu nood ka kunagi tõhusaks tegevusüksuseks. Teatud hetkel alluvad lihtsalt peavad õppima koos töötama.
Juhi otsus sekkuda või mitte peaks olema hoolega läbi mõeldud ning mitte põhinema emotsioonidel. Lõppude lõpuks sünnivad konfliktid peaasjalikult nende inimeste vahel, kes hoolivad oma tööst. Näiteks võib olla juhi huvides mitte konflikti kiire lõpetamine, vaid hoopis konflikti jätkamine, et selle abil harjutada inimesi mõistma koostöö vajadust.
Kuigi juhid sagedasti peaksid jääma konfliktide korral passiivseks, tähendab see siiski aktiivset passiivsust. Olukorda peaks jälgima ning sellest ka oma tülitsevatele alluvatele selgesti märku andma. Kui need aga juhi poole pöörduvad, peaks too küsima mitte, et mida ta peaks tegema, vaid seda, mida töötajad ise kavatsevad teha.
"Don't Just Do Something—Sit There," Harvard Management Update, Vol. 7, No. 12, December 2002.
Paljudel juhtidel on kombeks kohe sekkuda, kui nende alluvad tülitsevad. Tegelikult eeldavad ka töötajad, et nende ülemused sekkuvad, et tüli lahendada. Selle tõttu nad sageli ka ei hoolitsegi selle eest, et ise tülist väljapääsu otsida.
See tekitab kaks probleemi. Esiteks on juhtide ajakava niigi üsna pingeline. Üks USAs tehtud uuring näiteks tõdeb, et juhid kulutavad 42 protsenti oma ajast mitmesuguste konfliktide lahendamisele. Teiseks, kui juhid ei lase kunagi oma alluvatel ise konflikte lahendada, siis ei sulandu nood ka kunagi tõhusaks tegevusüksuseks. Teatud hetkel alluvad lihtsalt peavad õppima koos töötama.
Juhi otsus sekkuda või mitte peaks olema hoolega läbi mõeldud ning mitte põhinema emotsioonidel. Lõppude lõpuks sünnivad konfliktid peaasjalikult nende inimeste vahel, kes hoolivad oma tööst. Näiteks võib olla juhi huvides mitte konflikti kiire lõpetamine, vaid hoopis konflikti jätkamine, et selle abil harjutada inimesi mõistma koostöö vajadust.
Kuigi juhid sagedasti peaksid jääma konfliktide korral passiivseks, tähendab see siiski aktiivset passiivsust. Olukorda peaks jälgima ning sellest ka oma tülitsevatele alluvatele selgesti märku andma. Kui need aga juhi poole pöörduvad, peaks too küsima mitte, et mida ta peaks tegema, vaid seda, mida töötajad ise kavatsevad teha.
"Don't Just Do Something—Sit There," Harvard Management Update, Vol. 7, No. 12, December 2002.
Kategooriad
-
Lugemist
- Blogi(31)
- Edutainment(7)
- Koolitamine(81)
- Aja juhtimine(14)
- Enesejuhtimine(30)
- EQ ja SQ(13)
- Loovus(20)
- Motivatsioon(54)
- Positiivsus(12)
- Stress(48)
- Suhtlemisoskused(10)
- Väärtused(5)
- Delegeerimine(11)
- Juhtimisoskused(132)
- Koosolekud(12)
- Probleemide lahendamine(15)
- Klienditeenindus(44)
- Meeskonnatöö(51)
- Organisatsioonikultuur(23)
- Varia(73)