Ära võta isiklikke probleeme tööle kaasa

Pikaajalised probleemid partneri või lastega, rahamured ning rasked saatuselöögid: kodused mured veetakse sageli kaasa ka tööle.„Mitte alles siis, kui ma oma mehest lahku läksin, vaid juba mõned kuud enne seda, olin ma tööl mitte päris adekvaatne“, meenutab Karin oma paari aasta tagust lahutust. „Öösel keerlesid probleemid mu peas ja ma ei suutnud magada. Päeval eemaldusid mõtted korduvalt tööasjadest kaugele eemale. Peale selle olin ma kergesti ärrituv ja seetõttu tekkis sageli hõõrumisi kolleegide vahel.“ Kuid selle üle on Karin siiani uhke, et ta oma kriisiperioodil ühtegi haiguspäeva ei võtnud, kuigi selle järele nii mõnigi kord tungiv soov oli.
Tüüpilised teemad: suhted, lapsed, raha
Suhteprobleemid, laste kooliraskused, pangalaenu masendav surve – need on kõige tüüpilisemad mured, mis inimesed tööle kaasa veavad. Sellises situatsioonis on keskendumishäired kerged tekkima. Töö sujub aeglasemalt ja järjest tihedamini tuleb ette vigu. Eriti halb on olukord, kui inimene peab tööalaselt täitma kontrollfunktsioone. Sellisel juhul peaks töötaja oma olukorrast kindlasti ülemust teavitama. Kes aga peaasjalikult töölaua taga toimikutega tegeleb või klientidega suhtleb, peab ise otsustama, millal oleks õige hetk kolleege või ülemust oma probleemidest teavitada. Saladuses hoida ei õnnestu seda nii ehk naa. Seepärast on parem ise rääkida, kui lasta kuulujuttudel tekkida.
Leia õige ajastus
Traagilisest surmajuhtumist perekonnas tuleks ettevõtet kindlasti koheselt teavitada. Kui tegemist on lahutusega, tuleks kaaluda, milline oleks õige ajastus. See sõltub ettevõtte sisekliimast. Siin lasub oht, et inimene võib oma probleemidest avameelselt rääkimise tõttu sattuda verbaalsete rünnakute või tõrjumiste ohvriks. Halvim, mis juhtuda võib, ongi just tööalane tõrjutus. Seetõttu on vaja väheke ka sisetunnet, mis aitaks situatsiooni ära tunda: kes on piisavalt usaldusväärne, kes ei kuritarvitaks seda, mida talle usaldatakse?.
Samastumine meeskonnaga
Üks on kindel: kes oma isiklikke muresid töö juures peas veeretab, kaotab tööjõudluse ja tekitab ettevõttele sellega kulusid. Ideaalis oleks parim, kui ettevõtted leiaksid töötajatele usaldusisiku, kelle poole nad saaksid tähelepanu äratamata pöörduda. Seega mitte psühholoogilise nõustamise koht oma majas, vaid kontaktisik mõnes teises büroos. Paraku teadlikkus, et seeläbi tehakse head mitte ainult töötajaskonnale, vaid ka firmale, alles puudub. Üldjuhul ei ole personalitöötajad valmis tegelema veel ka töötajate isiklike probleemidega. Just seetõttu aga ei usalda paljud oma probleemidest ka avalikult rääkida, sest see ei vasta ettevõttes valitsevale töökultuurile. Kui töötaja tunnetab ettevõtte poolt tuge, kasvab tema side meeskonnaga ja sellest võidab ju ka firma. Inimlik ja majanduslik pool peaksid olema ühendatavad. Inimene ammutab uut energiat ja jõudu privaatsfäärist. Töötajate isiklike probleemidega mittearvestamine tekitab ettevõttele konkreetset kahju – näiteks, kui töötaja võtab isiklikest probleemidest tulenevalt haiguslehe. Paraku enamikes ettevõtetes peab murest vaevatud töötaja üksinda oma situatsiooniga toime tulema. Sageli on täheldatav, et paljud neist sukelduvad pea ees töösse ja pigem väldivad kohvipause, sest siis võivad hakata ebameeldivad mõtted peas ringi käima.
Meetodid, kuidas säilitada töövõime
Mehed tulevad väljalülitamisega paremini toime kui naised, kuid sellel on ka kõrvalnähtusid. Naised on enam valmis probleemiga silmitsi seisma, mehed seevastu suruvad emotsioonid maha ja lasevad probleemidel tegelikult kasvada. Mõtete kõrvalejuhtimine tööga võib siiski olla teatud piirides kasulik, sest see aitab muremõtete veeretamist katkestada. Kasutada võib lihtsaid meetodeid - pane paika: kell on üheksa – järelikult on tööaeg. Alustades sellise suhtumisega, hakkab see ka funktsioneerima. Esimene tund võib olla raske, kuid siis tulevad juba töömõtted ja isiklikele muredele jääb vähem ruumi.
Surnud ringist välja pääsemine
Tuleks võtta suhtumine: Jah, mul on probleem, kuid ma tegelen sellega peale tööd. Mure, mis inimest vaevab tuleks näiteks piltlikult üles kirjutada ja seejärel kõrvale asetada, et see sümboolselt ootele panna – kuniks see õhtul jälle käsile võtta. Välja tuleks murda surnud ringist, kus mõtted ainult „selle“ ümber käivad. Tuleks endale teadvustada, et pidev probleemi kallal juurdlemine, ei muuda asja paremaks. See raiskab vaid asjatult energiat. Aitab, kui asjaga üks kord tegeleda.
Minevikust õppimine
Öelge endale: „See laheneb!“ Alati tuleb läheneda probleemile suhtumisega, et see on lahendatav, ka siis kui see antud ajahetkel täiesti lahendamatuna tundub! Vahel aitab, kui meenutada vanu probleeme, mis said edukalt lahendatud. Küsi: „Kas mul on olnud sarnast situatsiooni? Kuidas ma lahendasin siis olukorra? Kas ma saaksin sama strateegiat ka nüüd kasutada?“.
Loo alguse tegelane Karin kasutas veidikene kõiki meetodeid: ta sukeldus töösse, rääkis oma meeskonna kolleegidele avameelselt eesseisvast lahutusest ja ühele lähedasemale kaastöötajale avaldas ka detailsemat infot, kui surve väga suureks muutus. Seejärel informeeris ta oma olukorrast ka ülemust. „See ei olnud hea tunne oma lugu töö juures kõigile laiali laotada, kuid ma tahtsin, et nad mõistaksid mind, kui ma mõnes olukorras rööpast välja lähen.“
Autor: Daily Saviauk
allikas.www.sekretar.ee 10.03.2009