Arenguvestlus aitab töötajasse indu süstida
Riina Varts
Postimees 15.11.2005
Enne jõule on ettevõtetes kombeks pidada arenguvestlusi, kus tööandja ja töötaja saavad selgeks rääkida, mida nad teineteiselt ootavad, ning ammutada energiat, indu ja tahet paremini tööd teha.
Arenguvestluse peaeesmärk on saavutada ühtne arusaam töötaja ja organisatsiooni ootuste kohta.
Töötaja tahab, et tema tegevuse eesmärgid oleksid selgelt määratud ja võimalused nende saavutamiseks läbi arutatud. Seega on motiveerimisel oluline töö eesmärgistamine, mis annab tegevusele suuna ja võimaldab tagasisidet.
Ometi pole juhi roll kirjutada töötajale ette eesmärke, vaid toetada teda nende püstitamisel. Juht saab eemaldada takistused (süsteemid, struktuurid, puuduvad oskused, valed hoiakud vms), et töötajal oleks võimalikult hea oma tööd teha.
Eesmärkide saavutamist peab olema võimalik mõõta. Olgu mõõtkavaks müüdud lepingute arv, kvaliteet, kliendi rahulolu, naeratuste arv päevas – tähtis on, et töötaja ja otsene juht asjast ühtmoodi aru saaksid.
Arenguvestlus saab olla edukas ja tulemuslik üksnes siis, kui sellele eelneb korralik ettevalmistus. Juhil tuleb töötajaile selgitada vestluse tähendust ja anda juhiseid, kuidas alluvad saaksid ennast parimal viisil ette valmistada.
Töötaja võiks enne vestlust läbi mõelda, milline on tema töö tulemus ja milleks seda vajatakse. Ta saab analüüsida hetkeolukorda ning mõelda sellele, mida tuleks muuta, et tema tulemused oleksid rahuldavad.
Töötajal tuleks mõelda oma tugevustele – mida oleks vaja juurde õppida, et tulemused oleksid veelgi paremad.
Töötajatel, kes kurdavad, et arenguvestlused on mõttetud formaalsused ja nende tulemusel ei muutu midagi, soovitan ise midagi ette võtta.
Kui juht ei tee ettepanekut vestluse aega kokku leppida, võib töötaja ise idee välja käia.
Kui jutuajamine kipub aga liiga pinnapealseks jääma, võib töötaja küsida lisa, nõuda tagasisidet ning rääkida oma mõtetest.
Nõuanne töötajale
Küsimused endale enne arenguvestlust
Mis on aasta jooksul olnud minu peamised saavutused?
Kas on midagi, mis nii hästi ei läinud?
Milliseid raskusi, takistusi ja piiranguid olen oma töös kohanud?
Kas mul on ettepanekuid oma töö muutmise osas?
Mida tahaksin järgmise aasta jooksul saavutada?
Millist abi või tuge ma vajan?
Milliste ülesannetega tulen väga hästi toime ja millega ma tulevikus enam tegeleda ei soovi?
Milliseid kogemusi ja lisavastutust ma endale juurde soovin?
Kuidas tahaksin arendada oma tugevusi ja võimeid?
Millist koolitust vajan? Kuidas see koolitus seostuks minu igapäevatööga?
Milliseid oma tugevaid külgi ma seni töös kasutada ei ole saanud?
Kas ja kuidas olen saanud oma töös koolitustel õpitut rakendada?
Kas minu ametijuhendit peaks uuendama?
Postimees 15.11.2005
Enne jõule on ettevõtetes kombeks pidada arenguvestlusi, kus tööandja ja töötaja saavad selgeks rääkida, mida nad teineteiselt ootavad, ning ammutada energiat, indu ja tahet paremini tööd teha.
Arenguvestluse peaeesmärk on saavutada ühtne arusaam töötaja ja organisatsiooni ootuste kohta.
Töötaja tahab, et tema tegevuse eesmärgid oleksid selgelt määratud ja võimalused nende saavutamiseks läbi arutatud. Seega on motiveerimisel oluline töö eesmärgistamine, mis annab tegevusele suuna ja võimaldab tagasisidet.
Ometi pole juhi roll kirjutada töötajale ette eesmärke, vaid toetada teda nende püstitamisel. Juht saab eemaldada takistused (süsteemid, struktuurid, puuduvad oskused, valed hoiakud vms), et töötajal oleks võimalikult hea oma tööd teha.
Eesmärkide saavutamist peab olema võimalik mõõta. Olgu mõõtkavaks müüdud lepingute arv, kvaliteet, kliendi rahulolu, naeratuste arv päevas – tähtis on, et töötaja ja otsene juht asjast ühtmoodi aru saaksid.
Arenguvestlus saab olla edukas ja tulemuslik üksnes siis, kui sellele eelneb korralik ettevalmistus. Juhil tuleb töötajaile selgitada vestluse tähendust ja anda juhiseid, kuidas alluvad saaksid ennast parimal viisil ette valmistada.
Töötaja võiks enne vestlust läbi mõelda, milline on tema töö tulemus ja milleks seda vajatakse. Ta saab analüüsida hetkeolukorda ning mõelda sellele, mida tuleks muuta, et tema tulemused oleksid rahuldavad.
Töötajal tuleks mõelda oma tugevustele – mida oleks vaja juurde õppida, et tulemused oleksid veelgi paremad.
Töötajatel, kes kurdavad, et arenguvestlused on mõttetud formaalsused ja nende tulemusel ei muutu midagi, soovitan ise midagi ette võtta.
Kui juht ei tee ettepanekut vestluse aega kokku leppida, võib töötaja ise idee välja käia.
Kui jutuajamine kipub aga liiga pinnapealseks jääma, võib töötaja küsida lisa, nõuda tagasisidet ning rääkida oma mõtetest.
Nõuanne töötajale
Küsimused endale enne arenguvestlust
Mis on aasta jooksul olnud minu peamised saavutused?
Kas on midagi, mis nii hästi ei läinud?
Milliseid raskusi, takistusi ja piiranguid olen oma töös kohanud?
Kas mul on ettepanekuid oma töö muutmise osas?
Mida tahaksin järgmise aasta jooksul saavutada?
Millist abi või tuge ma vajan?
Milliste ülesannetega tulen väga hästi toime ja millega ma tulevikus enam tegeleda ei soovi?
Milliseid kogemusi ja lisavastutust ma endale juurde soovin?
Kuidas tahaksin arendada oma tugevusi ja võimeid?
Millist koolitust vajan? Kuidas see koolitus seostuks minu igapäevatööga?
Milliseid oma tugevaid külgi ma seni töös kasutada ei ole saanud?
Kas ja kuidas olen saanud oma töös koolitustel õpitut rakendada?
Kas minu ametijuhendit peaks uuendama?
Kategooriad
-
Lugemist
- Blogi(31)
- Edutainment(7)
- Koolitamine(81)
- Aja juhtimine(14)
- Enesejuhtimine(30)
- EQ ja SQ(13)
- Loovus(20)
- Motivatsioon(54)
- Positiivsus(12)
- Stress(48)
- Suhtlemisoskused(10)
- Väärtused(5)
- Delegeerimine(11)
- Juhtimisoskused(132)
- Koosolekud(12)
- Probleemide lahendamine(15)
- Klienditeenindus(44)
- Meeskonnatöö(51)
- Organisatsioonikultuur(23)
- Varia(73)