Edukas juht kasutab nelja võimu tüüpi

Tõnu Tee
Äripäev 11.02.2002
Erinevatel aegadel on erinevates organisatsioonides olnud edukaid, erinevate juhtimisstiilidega juhte. Kuid vaieldamatult iseloomustab neid kõiki võimu oskuslik kasutamine.
Tavateadvuses on sõnal “võim” negatiivne alatoon. See seostub jõuga ja õigusega kehtestada meile makse, meid kontrollida, eksimuste korral meid trahvida jne. See on aga üks võimu neljast alaliigist, mida nimetatakse struktuurseks võimuks (Tack Training International Leadership model). Organisatsiooni seisukohast tähendab see juhi jaoks vajalikke õigusi, et kontrollida ja juhtida keskkonda, milles tema organisatsioon tegutseb ning mis on seotud raha ja teiste ressursside kasutamisega. Juhti, kes kasutab struktuurset võimu vähe, võidakse pidada nõrgaks juhiks, kuid üldreeglina viib selle liigne kasutamine töötajate motivatsiooni ja töötulemuste langusele. Pidades meeles, et struktuurne võim ei kuulu mitte talle isiklikult, vaid on seotud ametipositsiooniga, kasutab hea juht seda minimaalselt.
Võimu sünonüümiks võib olla ka “mõju”. Iga juht mõjutab oma kaastöötajaid erinevalt. Tal on erialased ja üldised teadmised ning kogemused, kompetentsid ja andekus (IQ ja EQ). Nendest tuleneb tarkuse võim. Tarkuse võim annab inimestele kindluse, et nende juht on pädev. Suurema hulga inimeste juhtimisel kaldub tarkuse võim olema rohkem juhtimisalane kui tehniline kompetentsus.
Samuti kui tarkuse võim, tuleb ära teenida moraalne võim. Selle eelduseks on, et inimesed usaldavad ja respekteerivad juhti kui isikut. Olulised on isiklikud väärtushinnangud. Lubadustest kinnipidamine, aupaklikkus, ustavus, mõõdukus, õiglus, turvatunde tekitamine, töökus, lihtsus, tagasihoidlikkus – need on märksõnad mis vastavalt Stephen R. Covey’le moodustavad Karakteri Eetika ja mis on aluseks moraalse võimu saavutamisele. Uue juhi moraalne võim on neutraalne ja sageli suhtutakse temasse umbusuga või isegi teatava vastuseisuga. Seda seni, kuni ta ei ole ennast tegudes tõestanud. Manipuleerimine, kasutades nn heade inimsuhete tehnikaid, ei vii siin sihile. Endast soodsa mulje jätmiseks võib ära õppida vastavad tehnikad, kuid need toimivad siiski lühiajaliselt.
Kuna nii tarkuse kui ka moraalse võimu saavutamine on pikemaajaline protsess, näib, et uus juht saab toetuda ainult struktuuri võimule. Kuid on veel üks võimu liik, mis on olemas juba alguses. See on karismaatiline võim, mis tuleneb juhi isiksusest. Inimesed teevad, mida juht soovib, sest ta on see, kes ta on. Üldiselt on “suured” juhid karismaatilised persoonid, kuid seda erinevates tingimustes ja erinevatel viisidel.
Hitler tõmbas saksa rahva kaasa oma isikliku magnetismiga, kuid tema mõju haihtus koos sõjalise ebaedu ja tema põrguliku moraali ilmsiks tulekuga. Kõikidel inimestel on teistele oma isiksuse kaudu teatud mõju. Mõnedel on see tugevam kui teistel.
Edukad juhid omavad oma arsenalis võimu kõiki erinevaid tüüpe ja on vajadusel võimelised neid kasutama just sellises vahekorras, nagu hetkeolukord nõuab. Erinevad alluvad reageerivad erinevates olukordades neile erinevalt. Võtmesõnadeks on siin paindlikkus ja kohanemine.
VÕIMU TÜÜBID
·
struktuurne võim – juhi ametipositsiooniga kaasnev formaalne võim
·
tarkuse võim – juhi kompetentsidest tulenev võim
·
moraalne võim – juhi karakteri eetikal põhinev võim
·
karismaatiline võim – juhi isiksusest tulenev võim