Eesti juht kipub alluvatele korraldusi jagama

Ruth Alas
Postimees 18.06.2002
EBSi üliõpilaste juhiuuringust selgus, et alluvad näevad Eesti juhti eelkõige dikteeriva korralduste jagajana. Seda pehmendab juhi aktiivne suhtlemine alluvatega ja info jagamine.
Juhti peetakse ka enesekindlaks ja alluvatesse uskuvaks. Alluvate silmis on juht eelkõige administratiivse funktsiooni täitja.
Juhi omadustest taunisid alluvad eelkõige pahatahtlikkust ja isiklike huvide eest väljas olemist. Ka on Eestis vähe ümbernurgajuttu ajavaid juhte, enamasti väljendavad nad end otse. Kahetsusväärselt vähe aga kiidab Eesti juht tingimusteta oma alluvaid.
Juht dikteerib
Juhtidele omistatud isiku-omadusi rühmitades selgus neli juhitüüpi. Nagu temperamenditüüpide puhul, ei saa ka siin väga täpseid piire tõmmata.
Esimest, kõige rohkem esindatud juhi tüüpi võib pidada dikteerijaks. Teda iseloomustab peale täpse korralduste jagamise veel enesekindlus. Positiivse värvingu annab dikteerijale suhtlemisvalmidus ja alluvatesse uskumine. Selline kombinatsioon lubab seda tüüpi juhti nimetada positiivseks dikteerijaks.
Järgmine tüüp on dikteerija vastand, kes eelistab dikteerimise asemel võimu alluvatega jagada ja tugineb meeskonnatööle. Suur osa tema ajast kulub rollide selgitamisele ja heade suhete loomisele ning säilitamisele.
Eeltoodu ei takista aga juhti olemast samal ajal otsustav ja iseseisev. Selline juht kiidab tingimusteta, suutes samaaegselt säilitada otsekohesuse. Selline juhitüüp on alluvate lemmik, sest talle omistatakse väga palju positiivseid omadusi, alustades inimlikkusest ja aususest ning lõpetades õigluse ja rahulikkusega. Seda juhti võib nimetada demokraatlikuks juhiks.
Kõige motiveerivamalt mõjub alluvatele aga küllalt harvaesinev karismaatiline juht. Sellist juhti peetakse inspireerivaks ja intellektuaalselt innustavaks, mis võimaldab tal oma visiooni organisatsiooni tulevikust alluvate seas populaarseks ja ihaldusväärseks objektiks muuta ning inimesed seda tulemuslikult ellu viima suunata.
Kuigi osa Eesti inimesi ei poolda sõna visioon ja samastavad seda nägemuste ja hallutsinatsioonidega, peetakse EBSi uuringus taolist visiooni omavat juhti tulemuslikuks sooritusele orienteeritud korraldajaks. Et ühendatud oleks nii praktiline kui ka ideeline külg, mis ongi karismaatiliseks peetavate juhtide edu allikas.
Kui eelnevad juhitüübid olid valdavalt positiivsed ja suurendasid alluvate motivatsiooni, siis negatiivse poole pealt kujunes välja negatiivne dikteerija.
Seda juhitüüpi kahtlustati teistest enam pahatahtlikkuses ja enda huvide eest väljas olemises. Samuti leiti, et ta ajab otse ütlemise asemel ümbernurgajuttu.
Autokraatlikke juhte vähe
Autokraatlik juhtimine oli Nõukogude Liidus kõige hinnatum. Säärase juhtimisstiili puhul otsustab juht ainuisikuliselt ja tal puudub ka kohustus oma otsuseid põhjendada.
Viimase kümne aasta jooksul on selle stiili sugemete väljajuurimisega tõsiselt tegeldud, sest sellesse kategooriasse kvalifitseerus kõige väiksem arv juhte.
Eelmisel sügissemestril viis EBSi juhtimise õppetool koostöös maailma ärijuhtimise lipulaeva Wharton School of Mangement’iga läbi rahvusvahelise liidrioskuste uuringu Eesti 62 ettevõttes ja saatsid ankeedid ka küsitletud juhtide alluvatele. Küsitlused korraldati üheaegselt 27 riigis ning eesmärgiks oli õppida tundma juhtide liidrioskusi ja selgitada juhtide erinevaid käitumismudeleid erinevates kultuurides.
Eesti juhitüübid
positiivne dikteerija
demokraatlik juht
karismaatiline juht
negatiivne dikteerija
autokraatlik juht