Firmakultuuri arendamine aitab kaasa ettevõtte majandusedule

Kadri Roosalu
Äripäev
22.12.2003
Ettevõtte prioriteetide, väärtuste, visiooni ja missiooni teadlik väljatöötamine ja selle põhjal organisatsioonikultuuri levitamine aitab otseselt kaasa ettevõtte edukusele.
Organisatsioonikultuur on teema, mis tekitab hulgaliselt eriarvamusi ettevõtete tipp- ja keskastme juhtide seas. Osas ettevõtetes leitakse, et see on n-ö väljamõeldud valdkond, millele ei ole mingit põhjust aega ega energiat kulutada – pigem investeerida see aeg ja energia otseselt käegakatsutavasse kasumitootmisesse: las töömees toodab ja müügimees müüb, pole meil siin mingit organisatsiooni kultuuri vaja.
Teistes ettevõtetes peetakse aga prioriteediks ettevõtte väärtuste, hoiakute, meeskonna teadliku kujundamisega tegelemist.
Reaalsus on see, et isegi sellise suhtumise korral, kus seda kultuuri ei väärtustata, ei ole ühe organisatsiooni kultuur olematu – olematu on ainult ettevõtte prioriteetide, väärtuste, visiooni ja missiooni teadlik väljatöötamine ja sõnastamine oma ettevõtte jaoks, mis kindlasti ei aita kaasa ettevõtte edukusele.
Kui vaadelda ettevõtteid toodud skeemi alusel, siis tuleb tõdeda, et ka sellistel juhtudel, kui arvatakse, et meid see ei puuduta ega huvita, on kõik komponendid, millest organisatsiooni kultuur moodustub, siiski olemas.
Ei ole võimalik, et eksisteeriks ja funktsioneeriks ettevõtte, mida keegi ei ole asutanud või millel puudub igasugune side väliskeskkonnaga või siis puuduvad töötajad. Sama võimatu on see, et asutajad või töötajad saaksid ettevõttesse tulla n-ö puhta lehena, võtmata kaasa oma isiklikke väärtushinnanguid, tõekspidamisi, kogemusi.
Kui esitada pelgalt kasumile suunatud juhtidele küsimus müügi mitmekordistamise kohta ja pärida, kuidas te kavatsete seda saavutada, on üsna tavapärane vastus, et tuleb rohkem tööd teha. Kui küsida veel, kes konkreetselt, mida, kui palju, milliste ressurssidega, millest juhindudes ja millega võrreldes peaks rohkem tegema, siis ilmneb, et oleks hea kui kogu meeskond “töötaks nagu kellavärk”. See iseenesest on aga võimalik ainult sellisel juhul, kui kõik firma töötajad püüdleksid ühise eesmärgi poole, mis on sõnastatud läbi väärtuste, hüvede ja tegevuste, jagaksid ühiseid väärtusi, hoiakuid, oleks huvitatud ja motiveeritud koostööst, oleks vastutustundlikud ja teadlikud oma isikliku panuse tähtsusest ettevõttele.
Nii jõuame ikkagi jälle organisatsioonikultuurini, mis kõike seda endas kätkeb. Kuidas siis on kujunenud arusaam, et organisatsioonikultuur on mittevajalik teema ühe ettevõtte jaoks?
Usun, et suhtumist organisatsioonikultuuri on kujundanud need ajad, kui teesid ja väärtused, mida ametialastel nõupidamistel ja koosolekutel esitati ja arutleti, olidki puhas formaalsus, sest need ei ühinenud ettevõtte töötajate väärtushinnangute ja arusaamadega ning kogu protseduur kandis tõepoolest nn ärategemise funktsiooni. Nii oli ette nähtud ja kuskil kaugel nõuti selle kohta aruandlust.
Tänapäeval tehakse kõik sammud siiski oma ettevõtte hüvanguks ja edukad ettevõtted on juba aastaid teadlikult tegelenud ettevõtte väärtuste, missiooni, visiooni, ettevõtte sisese ja välise suhtekorralduse kujundamisega ning on vägagi teadlikud oma ettevõtte kultuurist.
Viimaste aastate majandusmaastik pakub järjest rohkem konkurentsi ja esitab üha rohkem nõudmisi ja väljakutseid ettevõtetele. Võitjateks osutuvad need, kes on mõtestanud oma ettevõtte olemuse ja tegevuse igal tasandil. Mõttekas on seda teha organisatsioonikultuuri tasandil, sest see kätkeb endas sisuliselt kõike, mis ühe ettevõtte toimimist iseloomustab.
asutajad ja ajalugu
annavad edasi väärtused, hoiakud, isikliku nägemuse
väline keskkond
tunnustab organisatsiooni teatud tegevuste, toodete ja teenuste eest, see omakorda viib hoiakute ja väärtuste arendamiseni
töötajad ja nendevahelised suhted
toovad kaasa ootusi väärtusi ja hoiakuid, töösuhted peegelduvad organisatsiooni põhitegevuses ja muudavad hoiakuid ja väärtusi
Allikas: Edgar Schein