Halbu mõtteid saab ära visata

Vahe on ka selles, kas kirja pandud mõte ära visata või seda enese lähedal hoida.
Teadus.err.ee 27.11.12
Toimetaja Laur Kanger
Mõned psühhoterapeudid lasevad inimestel halvad mõtted paberile kirja panna ning kirjutatu siis ära visata. Siiani puudus kinnitus, kas selline teguviis mõtetest ka tegelikult vabaneda aitab. Hispaania ja ameerika teadlastel õnnestus seda nüüd aga katseliselt kinnitada.
Madridi ja Ohio ülikooli teadlased korraldasid selleks kolm eksperimenti. Esimesest võtsid osa 83 Hispaania keskkooliõpilast, kellele öeldi, et tegu on kehakuvandit puudutava uurimusega. Kolme minuti vältel lasti osalistel oma keha kohta kas häid või halbu mõtteid kirja panna. Seejärel paluti katsealustel kirjapandu üle järele mõelda. Pooled pidid oma paberi seejärel prügikasti viskama, teine pool aga kirjavigu otsima. Lõpuks hindasid osalised oma keha kolmel 9-punktisel skaalal (hea-halb, mitteveetlev-veetlev, meeldiv-mittemeeldiv).
Ilmnes, et need, kes olid paberil vigu otsima pidanud ja enese kohta häid mõtteid kirja pannud, olid ka oma keha suhtes paremini meelestatud. Vastupidine kehtis siis, kui kirja oli pandud halbu mõtteid. Neil aga, kes paberi minema olid visanud, seesugust erinevust ei ilmnenud.
Teises katses paluti 284 õpilasel üles tähendada häid või halbu mõtteid teemal, mida enamus inimesi kasulikuks peab – Vahemere dieet (rohkelt puu-, köögi- ja kaunvilju, mõõdukalt liha, jämedalt jahvatatud jahust küpsetised, külmpressitud oliiviõli jne). Osa katsealustest pidi paberi seejärel ära viskama, osa lauale jätma, osal paluti see aga taskusse või rahakotti pista. Seejärel pidid katsealused hindama oma hoiakuid dieedi suhtes ning seda, kas nad kavatsevad seda ise järgida.
Sarnaselt esimese katsega selgus siingi, et paberi lauale jätnute hinnangud kõikusid rohkem kui neil, kes selle ära viskasid. Lisaks selgus aga, et need, kes kirjutatu taskusse või rahakoti vahele pistsid, olid veel kõige enam mõjutatud. Teisisõnu: need, kes panid dieedi kohta kirja häid mõtteid ning hoidsid paberit taskus, hindasid esimest kõrgemalt kui need, kes olid paberi lauale jätnud. Jällegi kehtis täpselt vastupidine seos halbade mõtete puhul.
Viimaks tahtsid teadlased kindlaks teha, kui oluline on kõige selle juures füüsiline tegevus. Nii lasti kolmandas katses 78 Hispaania tudengil oma mõtted arvutisse üles tähendada. Osa neist pidi dokumendi hiirega prügikasti lohistama, osa aga kettale liigutama. Osal katsealustest paluti vastavaid tegusid aga lihtsalt ette kujutada.
Nüüd ilmnes, et pelgalt kujutlemisest ei piisa. Kuid hiireliigutuse teinutel ilmnes ikka ja jälle sama tulemus – hinnangud sõltusid kas dokumendi säilitamisest või kustutamisest.
Teadlaste sõnul näitab see, et inimesed kohtlevad oma mõtteid nagu füüsilisi objekte. Järgmiseks saamuks ongi kindlaks teha, kas niisugusel moel võiks mõtteid eemale peletada ka pikemaks ajaks. Sel moel võiks leiust kasu olla inimestele, kes sundmõtete küüsis vaevlevad.
Artikkel „TreatingThoughtsasMaterialObjects Can IncreaseorDecreaseTheirImpact on Evaluation“ ilmus ajakirjas PsychologicalScience.
Vaata veel:
BotheredbyNegative, UnwantedThoughts? Just ThrowThemAway (AssociationforPsychologicalScience)
Originaalartikkel: https://teadus.err.ee/artikkel?id=8023&cat=26&pg=5