Hea tujuga loome töökohal positiivse aura

Mugavam on mõelda, et tööstress tuleb halbadest töötingimustest või mõistmatust ülemusest. Harvem võtame me vastutuse endale selle eest, kumma jalaga hommikul voodist välja astuda ja milline meeleolu töökohale kanda.
Hiljuti Pärnu Konverentside kutsel Eestit väisanud Soome suurmõtleja Esa Saarinen avas oma õnneteemalises loengus põhjamaiselt kargel, ent sümpaatsel moel positiivse mõtlemise uusi tahke. Kõik algab heaendelisusest, rõhutas Saarinen. Heaendelisus võib alguse saada sellest, kui töise päeva hommikul end positiivsele lainele häälestame, sest see kiirgab meist järgmisel hetkel ka välja. Aga ka sellest, kuidas tavatseme maailma enda ümber näha. Kas seal on rohkem positiivseid kangelasi või negatiivseid tegelasi. Mida rohkem negatiivsust enda ümber oma mõtete ja kogemuste tõlgendamisega koondame, seda suuremaks muutub meie ajus nii-öelda negatiivne ajalugu.
Saarinen soovitas seda mõõta humoorikates indeksites: mida vähem õnnelikke paare enda ümber suudad taluda, mida vähem soojalt ja südamest naerad, seda väiksemaks muutuvad need indeksid. Ja kui lõpuks enam nädala jooksul kordagi naernud pole ning iga suudleva paari nägemine ajab marru, on saabunud täielik kibestumine ja indeksid on nullis.
Mõtlemapanevaks näiteks toob Saarinen ka puuduva roosi ja puuduva huulepulga juhtumi. Kui me loobume positiivsete tunnete näitamisest, komplimentide ja lugupidamise avaldamisest, siis võib seda nimetada enese tagasihoidmissüsteemiks. See omakorda võib viia selleni, et kui ühel päeval roosikimbuga mees naise uksele ilmub, siis saab ta rõõmu asemel pahameele osaliseks. Naise ajus meenuvad kõik need korrad, kui mees temast välja ei teinud, kui ta lilled toomata jättis. Mees, aimates seda, lükkab rooside kinkimist üha edasi. Naine samal ajal on kurb ja negatiivne suhteajalugu temas kogub tuure ning see ei luba tal enam oma mehe jaoks huuli värvida. Siin näeb Saarinen ainsat väljapääsu selles seda, kui inimesed loobuksid enese tagasi hoidmisest. Algul väikeste sammudega – näiteks roosikimbu asemel ühtainsat roosi magamistuppa veinipudelisse sättides (võimalikult huulepulga lähedale) –tuleks püüda teise inimese imelisse maailma jälle sisse saada.
Hea algab halva katkestamisel
Selliseid näiteid võib kohata ka töökohal – isegi kui sekretär on oma töösse lasknud mitmeid ebatäpsusi, tuleks negatiivse ajaloo katkestamiseks hakata märkama tema häid tegusid ja tunnustada tema õnnestumisi, selmet teda patukoti staatusesse kinnistada.
Saarinen julgustab uskuma, et tegelikult on enamikus inimestes peidus palju rohkem head, kui pealt paistab. Kui me õpime seda enda ümber märkama ja ise uusi maagilisi hetki looma, siis muutub tagasihoidmise süsteem õitsemise süsteemiks.
Vastu suurt suve pole ehk kuigi lihtne leida endas jõudu töösuhete klaarimiseks ja hea uue alguse loomiseks. Küll aga aitaksid heade puhkusesoovide soovimine oma kolleegidele ja mõned enesearengukursused, raamatud või muud meelistegevused alata puhkuselt tulles heaendelisena ja oma tunnete eest vastutavana.
Autor: Tiina Saar
Eesti Päevaleht 05.06.2006