Hooliv tagasiside andmine säilitab head töösuhted

Signe Vesso
Äripäev 10.10.2005
Tagasiside on tööelu lahutamatu osa, haiget teeb see, kui me ei saa tagasisidet, seda nii positiivse kui ka negatiivse tagasiside puhul.
Kui töötaja ei saa positiivset tagasisidet, siis on ta löödud, et teda ei märgata, ta võib tunda, et teda ei väärtustata piisavalt ja koheldakse ebaõiglaselt.
Kui töötaja ei saa negatiivset tagasisidet, siis esimesel pilgul võib tunduda, et see on ju hea – ta ei kuule halbu uudiseid, tema enesehinnangut ei kahjustata jne. See olukord peaks ju sobima – kes meist tahaks märkusi kuulda. Kuid väljaütlemata negatiivne tagasiside on kahjulik kahel moel. Esiteks on negatiivset tagasisidet raske varjata. On võimalik jätta probleemid välja ütlemata, kuid see avaldub mingil viisil käitumises. Osa inimesi hakkab vältima neid inimesi, kellele nad peaksid negatiivset tagasisidet ütlema. Osa tekitab sellega endale suure pinge: iga kord, kui nad kohtuvad inimesega, kellele tööroll kohustab tagasisidet andma, nad väldivad tagasiside andmist ja samal ajal saavad iseenda peale selle pärast vihaseks. Igal juhul kahjustab väljaütlemata tagasiside suhteid. Samuti jääb töötaja ilma võimalusest tulemuslikum olla.
Siin on dilemma: väljaütlemata tagasiside kahjustab suhteid ja samas ka väljaöeldud tagasiside võib kahjustada suhteid. Lahendus on öelda tagasiside välja, kuid teha seda hoolival moel. See on see lihtne teoorias, kuid palju keerulisem praktikas. Üks põhjuseid on selles, et paljud inimesed ei taju, kuidas nad teistele mõjuvad, ja arvavad, et on piisavalt hoolivad, kuid nende käitumises see ei avaldu. Teised jälle arvavad, et mis siin ikka ninnu-nännutada, vaid parem on öelda otse ja selgelt välja, mida asjast arvatakse. Hoolivat suhtumist ei tohi nimetada ninnu-nännutamiseks. Pigem on ninnu-nännutamine hämamine, millel pole tagasiside andmisega midagi pistmist.
Kui tahate, et teine pool tagasiside vastu võtab ilma, et läheks kaitsesse või hakkaks vastu ründama, siis ei tohi teda ka ise rünnata, isegi mitte oma peas.
Tagasiside eesmärk on saavutada tulevikus soovitud tulemused. Kui mõtled, et annad negatiivset tagasisidet, siis mõtled juba ise sellest tegevusest negatiivselt. Pigem lähene asjale positiivselt: sa arutled töötajaga, kuidas tema saaks oma tööd paremini teha. Alati tuleb olla lahenduse-, mitte probleemikeskne.
Tee selgeks enda antud tagasiside ajendid
* Et ta ennast süüdi tunneks
* Et ta aru saaks, mis ta valesti tegi
* Teada saada, miks ta niimoodi tegi
* Et ta tunnistaks, et ta valesti tegi
* Et ta lubaks enam mitte teha valesti
* Et ta vabandaks
* Et ta areneks ja saaks paremaid tulemusi
* Et leida võimalusi, kuidas saaks paremini teha
* Et aidata tal teisiti teha
* Et saada teada, milliseid lahendusi ta ise näeb