Huumor aitab meeskonda tugevamini kokku kleepida

Teeli Remmelg
Äripäev 28.03.2005
Eesti ärikultuuris kasutatakse veel vähe huumorit, kuigi selle abil saab inimesi kiiremini meeskonda siduda
Meie firmade juhid arvavad enamasti, et töö on tõsine asi ja nali mõjub selle juures kohatult. Mõnes mõttes on see ka õige, sest kui ikka jama majas on, pole aega enam nalja teha.
Osaliselt on liigne tõsisus põhjustatud kartusest, et kui hakata nalja tegema, siis läheb kord käest ära. Lihtsam on hoida vahel raudne eesriie. Ühel hetkel juht aga avastab, et käsuliin ei toimi ning töötajad loevad teiste firmade tööpakkumisi.
Juhtimiskonsultant Mati Ruul väidab, et igas hästi töötavas meeskonnas peitub üks meeleolulooja. “Nad on emotsionaalsed rollitäitjad. Vahel on vaja öelda õiges kohas, et mis te nüüd vaidlete tühja asja pärast. Väga hea, kui selle rolli võtab enda kanda juht. Aga kui juhile see kuidagi ei istu, siis saab meeleolu loomist ka ära delegeerida.”
Kalevi peatreeneri Andres Sõbra sõnul on nalja kasutamine äris ja spordis väga oluline. “Huumori abil kleepub meeskond paremini kokku. Igas meeskonnas on nõrku lülisid, kes sageli tunnevad alaväärsust. Kuid ometi nende teatud oskused meeskonnas olulised. Head ei saaks olla ilma nõrgemate abita. Naer seob omavahel tugevamad ja nõrgemad mängijad. Kui juht viskab nõrgemale liikmele mõne killu, siis võetakse seda tavaliselt komplimendina, mis tekitab hea enesetunde. Selline sõbralik aasimine mõjub kõigile ergutavalt.”
Nali ergutab nõrgemat meeskonnaliiget
Sõber arvab, et ka nõrgem mängija on mõnes teises situatsioonis sageli teistest üle. See aga tõstab tema enesekindlust meeskonnaliikmena ja kindlasti mõjutab töötulemust.
“Näiteks Soomes viisin naiskonna teatrisse. See oli neile meeldejääv sündmus, mida ka edaspidi treeningul meelde tuletati. Oluline oli, et nad said ilusad riided selga panna ja välja tuua ka teisi tugevusi peale mänguoskuse. Näiteks naine, kes mänguplatsil pole ehk kõige tugevam, saab näidata oma ilu. See on naistele väga oluline ja tõstab enesekindlust.”
Tähtis on, et treener pakub sellise nüansi välja. Järgmisel päeval platsil on, mida meenutada. See ainult liidab tiimi. Firmas on täpselt samamoodi. Juht peab selle eest vastutama, et iga liige tunneks ennast millegi poolest väärtustatuna.
Ka Mati Ruul arvab, et morn olek reeglina ei aita juhti. “Töötajad panevad seda kohe tähele ja hakkavad mõtlema, kas nad on midagi valesti teinud.
See tekitab lumepalliefekti, sest üks pisiasi tekitab teise ja probleem kasvab ja veereb, kuni keegi õigel ajal käe ette paneb. Kui töötaja ei ole positiivne, siis ta ei ole pühendunud.”
Andres Sõbra arvates kasutatakse Eestis nalja treeningutel üsna vähe. “Pigem ollakse harjunud, et mäng on ikka tõsine asi. Anname aga kaikaga pähe ja küll siis ka tulemused tulevad.”
Sõber õppis aga Soomes ära, et tuleb eristada kahte poolt: “Kui ikka mäng on kehvasti läinud, siis vaheajal pole mõtet naljatada. See võib mõjuda kohatult ja solvavalt. Mida sa naljatad, kui eesmärk on mäng võita.
Aga igapäevases treeningus on nali pinge lõhkumiseks omal kohal. Kui räägid tõsiselt, siis on inimesed nagu kipsis. Kui lisad juurde väikese “killu”, siis hakatakse rohkem kaasa mõtlema.”
Inimene on õnnelik, kui ta hommikul tahab tööle tulla ja õhtul koju minna. Juht saab tööletuleku poole pealt palju kaasa aidata.
Ain Käpp, Georg Otsa SPA juht
Georg Otsa SPA juht Ain Käpp tuletab meelde tihti ununevat tõde: “Inimene on õnnelik, kui ta hommikul tahab tööle tulla ja õhtul koju minna. Juht saab tööletuleku poole pealt palju kaasa aidata. Vähemalt teenindusasutuses peab ka töötajate omavaheline suhtlemine olema võimalikult fun, sest igasugused pinged peegelduvad tahtmatult kliendile edasi.
Muidugi on kõigel piirid, aga kui fun-õhkkonda pole, hakkab inimeste loovus vaikselt hääbuma. Hirmul põhinev juhtimine võib olla küll lühiajalise efektiga, aga paremini lükkab töö käima hommikul visatud nali.”
Sõber arvab, et vahel on raske aru saada, millal asi hakkab piiri ületama. “Ka algajal juhil võib olla kerge hirm, et äkki läheb respekt käest ära. Tõeline kunst on käituda nii, et ei muutuks liiga omamehelikuks. Aga asju tuleb läbi tunnetada.
Vahel lähevad ka mehed naljatamisse liiga sisse ja siis on raske uuesti end töölainele häälestada. Siis tuleb treeneril lihtsalt öelda, et lõpetame ära. See tuleb kogemustega ja mitmed noored treenerid ei jaga seda momenti kohe ära.”
Ain Käpal on juhina kindlam tunne, kui restorani kööki minnes kokk omaette laulda ümiseb. “Siis pole karta, et toit külastajatele ei maitseks. Samuti ei saa teenindusasutus lubada tagatoas morni meeleolu, sest see suhtumine jõuab lõpuks ka teenindajateni.”
Õpi nalju märkama
Mati Ruul soovitab õppida enda ümber nalju märkama ja koguma. “Paljud naljad on pärit töökeskkonnast. Ka ise kogun nalju, näiteks koosolekult. Kui loen või kuulen huumorit, siis mõtlen alati, kuidas seda saaks siduda tööga. Ega keegi ei ootagi, et juht oleks lausa naljasuu, aga teist vaatenurka sisse tuua oskaks igaüks.”
Andres Sõber tunnistab, et talle meeldib jälgida “Ärapanijat” ja sealt palju asju üle võtta. “Kasutan tegelikult väga palju telest kuuldud nalju töökeskkonnas. Mõtlen, et see on hea nali, saan seda trennis hästi kasutada.”
Mati Ruul usub, et humoorikust saab õppida.
“Aga kui inimene on kogu aeg seni tõsine olnud, siis võib üleöö muutus mõjuda koomiliselt. See peaks olema järk-järgult. Mingil määral saab naljatamist ka delegeerida, kui juhil endal pole valmisolekut. Näiteks kui keegi räägib huvitava loo, siis palub seda edasi rääkida.
Samuti tasub meeskondades avastada või võtta teadlikult juurde inimene, kes on huumorisoonega, oskab pingeid maha võtta ja head meeleolu üleval hoida. Neid peakski võtma kui meeleoluloojaid.”
Kindlasti meenub teile mõni kaastöötaja, kelle tööalased saavutused polegi eriti head. Samas hoiab aga tema oskus teha head nalja neid ülemuste silmis kõrgemal positsioonil kui mõni vaikne töörügaja.
Ruul teab tippjuhti, kes loobus ise talle mitte hästi sobivast tegevjuhi ametist ja hakkas korraldama firmale üritusi. “Ja väga hästi tuleb välja.
Isegi töötajad panevad tähele ja ütlevad, et meie juht on hakanud naerma. Ta pole seda kunagi teinud, aga nüüd teeb! Töötajad olid sellest tegelikult väga meelitatud.”
Juht peab suutma vürtsi sisse tuua. Väike meelitus ja lõbus märkus kriitilises olukorras panevad töötaja sageli kiiremini pühenduma.
Humoorikaks ei saa hakata muidugi üleöö. See mõjuks naljakalt ja ehmatavalt, kui seni morn juht hakkaks äkki päev läbi “kilde viskama”. Aga seda saab oma töösse sisse tuua järk-järgult.
LISA HUUMOR OMA FIRMA KULTUURI
·
Huumorit võib leida igast töökohast. See ei pruugi alati positiivne olla.
·
Huumor aitab edastada organisatsiooni põhiväärtusi.
·
Huumor aitab näha asju õiges valguses.
·
Loominguline ja lõbus õhkkond suurendab lojaalsust ning tootlikkust.
·
Inimesed liidab kiiresti ühtseks meeskonnaks jagatud kriis ja jagatud naer.
·
Huumori abil talletub mällu 250–700 protsenti rohkem informatsiooni.
·
Ühendav huumor toetab loovat mõtlemist ja kergendab muutuste läbiviimist.
·
60% organisatsiooni loomevõimest tuleb selle juhtidelt.
·
Naljategemise algatajaks on tavaliselt kõrgema staatusega isik.
·
Nalja tehes üritage vältida sarkasmi.
Allikas: Mati Ruul