Iga inimtüüp rikastab meeskonda oma isikupäraga

Anneli Salk
Äripäev 25.08.2003
Kui meeskond koosneb ainult ühest või kahest isiksuse tüübist, siis on alguses meeskonna areng rahulik, kuid see soikub tasapisi, sest keegi ei oponeeri.
Meeskonna arengu seisukohalt on kasulik, kui meeskonnas on igat tüüpi inimesi. Igal tüübil on omad tugevad küljed ning nii on võimalik toetuda meeskonnatöös teineteise tugevatele külgedele. Iga tüüp toob meeskonda talle omast isikupära ja rikastab meeskonda.
Lähtuvalt töö spetsiifikast kujuneb meeskonnas välja põhituumik, st inimtüübid, kellele see valdkond on loomu poolest sobivam. Näiteks meelelahutusäris on rohkem artistlikke tüüpe, klienditeeninduses ja müügitöös sotsiaalseid tüüpe, finantsjuhtimises reegleid arvestavaid tüüpe, haridusringkondades intellektuaalseid tüüpe.
Tavaline meeskonna arengu dünaamika on selline: intellektuaalsed tüübid genereerivad ideid, mida praktikud ellu viivad. Reeglite järgijad jälgivad, et tegevus oleks seadusega kooskõlas ja majandusnäitajad korras. Sotsiaalsed tüübid loovad ja hoiavad meeskonnaliikmete vahelisi suhteid ning artistlikud tüübid toovad meeskonda loovust ja kujundavad imagot.
Siinkohal tuleb ära märkida, et puhtaid tüüpe pole olemas, on ainult ühe või teise tüübi omaduste esiletulemine.
Näide 1: Praktikud jätsid visioonid unarusse
Vabariigi algusaastatel rajasid ettevõtlikud mehed kodumasinate parandustöökoja. Kuna välismaised kodumasinad olid sel ajal Eesti turul minev kaup, siis saavutasid nad ruttu hea majandusliku järje.
Edu peeti iseenesestmõistetavaks ning kuna enamik töökollektiivist kuulus isiksuseomadustelt praktikute hulka, siis nad ei tegelenud perspektiivsete arenguplaanidega (sellega armastavad tegeleda intellektuaalsed tüübid). Samuti ei tegeletud klientuuri kujundamisega (sellega tegelevad sotsiaalsed tüübid).
Vaikselt, turusituatsiooni muutudes hakkas nende majanduslik areng langema. Lõpuks ühinesid nad suurema parandustöökojaga, kus oli suurem töökollektiiv. Tänu sellele sammule pääsesid nad majanduslikust laostumisest.
Näide 2: Intellektuaalidel nappis ettevõtlikkust
Humanitaarvaldkonna lõpetanud head tuttavad pidasid plaani reisibüroo avada. Sidemeid neil välismaal oli, samuti oli ka endal reisimiskogemusi. Sooviti peale kooli midagi toredat ja majanduslikult kasulikku teha.
Alati kui kokku saadi, võeti jutuks reisibüroo rajamine. Üks neist läks ajutiselt tõlgiks tööle, et mõne aja pärast reisibüroo töös osaleda. Aasta möödus, ikka räägiti lähitulevikus büroo avamisest ning loeti erinevate maade reisikirju.
Tegu oli intellektuaalsete tüüpidega, neil oli suurepärane visioon, aga seltskonnast puudusid praktikud, kes oleksid hakanud praktiliselt seda ideed ellu viima.