IGIHALJAD LOOD: Vajaduste teadvustamine kui tee iseendani

Eva Ladva kirjutas Bioneerile vajaduste teadvustamisest. Tundub, et me ajame tihti oma soovid ja vajadused sassi. Ah, et mis vahe on vajadustel ja soovidel, ja miks me võiksime osata endale oma vajadusi teadvustada? Sellest kirjutabki juba Eva.
Mis on see jõud, mis meid hommikul voodist üles tõusma sunnib, tööle ruttama innustab, õhtul poodi, jõusaali või kontserdile viib? Miks teeme just seda, mida me igapäevaselt teeme? Millel põhinevad meie valikud?
Meie elujõud peitub meie vajadustes – universaalsetes, ajast ja kohast sõltumatutes sisemistes jõuallikates, mis lükkavad meid tegutsema või vastupidi, hoiavad meid tagasi, suunavad aru pidama ja aega maha võtma. Vajadustest ja nende teadvustamise tähtsusest räägivad enamasti psühholoogid, ent kõige paremini tunnevad inimvajadusi ilmselt reklaami- ja turundusinimesed, kes mesikeelselt teatavad, et nende poolt pakutu on “just see, mida sa vajad”. Mis aga tegelikult peitub laialdaselt kasutatud, ent sageli veidi õõnsaks jääva sõna taga? Milliseid inimvajadusi on olemas ja missugust neist on võimalik rahuldada näiteks uut autot või parfüümi ostes, maiustusi süües või tööd tehes? Ja missugust väärtust kannab endas vajaduste mõistmine ning teadvustamine?
Vajaduste omaksvõtmine ja teadlik rahuldamine
Kõigil elusolendeil on vajadused – pidevalt, järjekindlalt ja välistest asjaoludest sõltumatult. Vajadused on justkui eluenergia, mis meis kõigis voolab. Ent nii nagu elu meie ümber, on ka meie vajadused dünaamilised ning erinevatel eluhetkedel on esiplaanil erinevad vajadused, näiteks väikelaps vajab soojust, hoolitsust ja füüsilist kontakti enam kui oma elu tähenduse ja suuna teadvustamist.
Millegipärast on nii, et igapäevakõnepruugis kasutame sõna “vajadus” peamiselt füüsilise heaolu väljendamiseks, ent füüsiline heaolu on vaid üks kiht meie kõigi sees peituvast kirevast vajadustemustrist. Me vajame õhku hingamiseks ja toitu energia ammutamiseks, ent samamoodi vajame ka emotsionaalset turvatunnet, aktsepteerimist, kuuluvust ja iseseisvust.
Ehkki vajadused tulenevad meist endist ja ei sõltu väliskeskkonnast, on meie ümbrus aga just see paik, mis pakub meile võimalusi oma eripalgeliste vajaduste rahuldamiseks ja millega suhestudes tunneme end kas mõnusalt ja turvaliselt või õnnetult ja frustreerituna, vastavalt sellele, kas oleme leidnud sobivaid viise oma vajaduste rahuldamiseks või mitte.
Selleks, et asuda oma vajadusi teadlikult rahuldama, on esimese sammuna vaja aru saada, millised vajadused meil üldse on. Kuidas saamegi rahuldada näiteks oma vajadust eheduse või aususe järele, kui meil sellisest vajadusest aimugi pole? Justkui miski häirib, ärritab, pole see “õige”, ent sõnadesse ka täpselt ei oska panna, mis see salapärane “miski” on. Ja mis võib peituda “ eneseteostuse “- soovi taga, mida me küll nii sageli väljendame, ent mis tihti tabamatuks jääb?
Soovide ja vajaduste eristamine
Kui me oma vajadusi täpselt ei tea ega väärtusta, varitseb oht, et satume soovide sasipuntrasse. Me kõik vajame turvalisust, ent selle vajaduse rahuldamiseks on suurel hulgal erinevaid võimalusi – näiteks kindlustada oma vara, paigaldada alarmsüsteem koju ja kontorisse, püsida hilistel õhtutundidel kodus ja hoida uks lukus, õppida enesekaitsetehnikaid või sõita keskööl taksoga jalakõndimise asemel. Need on vaid mõned näited, sest nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka võimalusi oma vajadusi erineval moel rahuldada. Ummikseis tekib enamasti siis, kui usume vaid ühe ja ainsa võimaluse olemasolusse või ei suuda näha seost oma vajaduse ja konkreetse ning teostatava soovi vahel.
Lihtne harjutus oma vajaduste teadvustamiseks on järgmine. Pane kirja kolm tegevust, mida sa igapäevaselt teed. Vaatle neist igaüht ja mõtiskle, missugust vajadust sa iga konkreetse tegevuse läbi püüad rahuldada (võid lasta oma mõttel vabalt lennata või kasutada juuresolevat nimekirja – vt artikli lõpus). Kui loetletud igapäevategevused on sinu jaoks rõõmupakkuvad, oled sa ilmselt valinud enda jaoks sobiva viisi oma vajadusi rahuldada. Ent kui sind miski häirib, tundub igava või mõttetuna, püüa leida iga teadvustatud vajaduse juurde vähemalt viis erinevat võimalust, kuidas seda rahuldada. Näiteks hommikusöögi valmistamine – ilmselt on tegemist vajadusega toidu ja oma keha eest hoolitsemise ning füüsilise energia järele. Üks võimalus on süüa igal hommikul võileibu, ent selle asemel võid sa hoopis keeta putru, süüa müslit, valmistada juba õhtul eine ette või valida hoopis kohvikus kehakinnitamise. Ja lisaks sellele on sul vabadus kõiki neid erinevaid hommikusöögivõimalusi varieerida või omavahel kombineerida.
Sedasama harjutust võib teha ka emotsionaalsete ja vaimsete vajaduste väljaselgitamiseks. Mil moel rahuldad sa oma vajadust läheduse järele? Usalduse ja eneseväärikuse järele? Kuidas tähistad sa oma elus rõõmsaid ja kurbi sündmusi? Mis annab su elule mõtte ja tähenduse?
Mida enam keskendume oma vajadustele, seda avaramaks muutub meie arusaam sellest, kuidas on võimalik neid vajadusi rahuldada. Kui meil aga aimugi pole sellest, mida me tegelikult vajame, võime süüa ära kilode kaupa šokolaadi, mõistmata, et tegelikult vajame hoopis inimlikku soojust ja lähedust, või ostame endale kalleid riideid ja aksessuaare, sest soovime rahuldada vajadust kuulumise, tunnustuse ja aktsepteerimise järele.
Teadlikkus ja vastutus
Nii kaua, kui viibime õndsas teadmatuse seisundis ja usume, et keegi teine kusagil väljaspool meid teab paremini, kes me oleme ja mida vajame, anname vabatahtlikuna käest oma väe, võimaluse juhtida oma elu ja ühes sellega ka vastutuse oma valikute, tegude ja tegematajätmiste eest. Kui keeldume nägemast ja tunnistamast valikuid, muutume kas ohvriteks või lihtsalt manipuleeritavateks etturiteks, kes usuvad, et on sunnitud tegema täpselt seda, mida keegi teine ette kirjutab või ütleb.
Oma vajaduste mõistmisega kaasneb vastutuse teadvustamine, sest kõik valikud, mida teeme, toovad kaasa tagajärgi nii meie endi kui meid ümbritseva keskkonna ja elusolendite jaoks. Vastutus tundub esialgu hirmutav, ent mida julgemalt me vastutusele otsa vaatame ja selgemalt oma valikuid enesele teadvustame, seda suuremaks muutub vabadus meie hinges ja seda avaramana näeme võimalusi enda ümber.
Elus ei ole ilmselgelt valesid valikuid – on kas teadvustatud või teadvustamata valikud. Mida enam oleme teadvel iseendast ja oma vajadustest, seda suurem on vabadus langetada otsuseid, mis on kooskõlas meie sisemise jõu ja hingerahuga.
Näiteid peamistest inimvajadustest:
Füüsiline heaolu

• õhk


• toit


• vesi


• liikumine


• kaitse eluohtlike situatsioonide eest


• puhkus, uni


• seksuaalne eneseväljendus


• puudutus

Vastastikune sõltuvus

• aktsepteerimine


• tunnustus


• lähedus


• ühendus


• üksteisega arvestamine


• emotsionaalne turvalisus


• ausus


• armastus


• toetus


• usaldus


• mõistmine

Iseseisvus

• ise oma unistuste, eesmärkide ja väärtushinnangute valimine


• ise oma unistuste, eesmärkide ja väärtushinnangute saavutamise tee valimine

Tähistamine

• uue elu alguse, unistuste täitumise tähistamine


• kaotuste tähistamine (lein): armastatud inimese, oma unistuste kaotus

Terviklikkus

• ehedus


• loomingulisus


• tähendusrikkus


• eneseväärikus

Allikas: M. Rosenberg, Ph. D. “Vägivallatu suhtlemine. Elu keel”. Nebadon, 2005
Lähemalt loovsuhtlemisest M. Rosenberg, Ph. D. “Vägivallatu suhtlemine. Elu keel”; koolitusest www.empaatia.ee
Autor: Eva Ladva
Allikas: www.bioneer.ee avaldamisloal 02.aprill 09