Inimeste juhtimine ja enesekindlus

Enesekindlad inimesed teevad hea tulemuse, pole kahtlustki. Kuidas mõnikord juhtub nii, et inimeste juhtimine selle tükkideks lammutab. Pole enesekindlust, pole tulemust ja võitnud ei ole keegi.

Enesekindlad inimesed võtavad suuri eesmärke, ületavad mugavustsooni piiri ja toovad koju supertulemuse. Mõnikord läheb vaatamata juhi headele kavatsustele kõik vastupidi.

Kujuta ette, et sa lähed uuele tööle, mida sa varem kunagi pole teinud. Sa oled seda tööd kaua igatsenud ja nüüd sa osutud valituks. Või siis käivitatakse sinu olemasoleval töökohal täiesti uus projekt, millest täpset ettekujutust pole kellelgi ja sina saad selle projekti juhiks. Alguses sa koged suure tõenäosusega rõõmu – oi, kui tore! Valituks osutumine, õnnitlused, usaldus, sinu peale loodetakse, enese proovile panek – super! Tulemuse andmine ja töö ise – need seisavad sul veel ees.

Sa oled valmis andma endast parima. Kui töö pihta hakkab, tekib sul suure tõenäosusega positiivne stress, koged suuremat või väiksemat ärevust – kas ma saan hakkama, kas ma vastan ootustele. Ja sa oled nõus õppima, tähele panema, pingutama.

Kõik on super. Tööandja näeb sinu potentsiaali, sina oled valmis andma endast parima ja veelgi enam.

Järgneb igapäevane töö. Mis saab edasi?

Kui sul oleksid küljes andurid, siis sinu juht võiks jälgida kahte näitajat paralleelselt – teadmised ja oskused ning enesekindlus.

Sa pead omandama ülehelikiirusega uue tööga seotud faktid, teadmised, oskused. Sa pead suutma hallata suhteid, sest tõenäoliselt on sinu töö seotud teiste inimestega, kes sind kas toetavad või mitte, annavad sulle energiat  või mitte. Sa pead mõistma jõujooni ja kuidas on kombeks. Sa pead aru saama, kelle käest küsida, kelle käest mitte. See on nonstop õppimine. Selle käigus sa hakkad eksima, mõni viga tuleb ikka – täiesti kindel. Kolmandad osapooled võivad su peale pahandada. Sa unustad, ei oska seada prioriteete, teed olulise asemel ebaolulist, ei saavuta tulemust piisavalt kiiresti jne.

Positiivne variant

Sa teed väikseid vigu. Sul veab, keegi ei märka neid, need pole ka olulise tähtsusega ja sa pingutad ja õpid nii kiiresti, et hea tulemus juba paistab. Sinu teadmised kasvavad ja sinu enesekindlus koos sellega. Juht peab sind potentsiaalikaks ja sinu arengul on “roheline tuli”.

Aga mõnikord harva ei lähe nii.

Negatiivsem variant

Sa teed väikseid vigu. Sul ei vea ja keegi “tähtis” märkab ühte viga. Näiteks kõige olulisem klient, kellel on halb päev, annab kehva tagasisidet sinu kohta. Sa põed ja pingutad. Siis see kordub – teed väikese vea ja keegi märkab. Juht või kolleeg teeb sulle märkuse. Sa pingutad veel enam. Jälle vihjab keegi veale – ja ikka eesmärgiga, et sa enam ei eksiks. Sinu teadmised kasvavad, aga enesekindlus hakkab langema. Kui juhtub veel mingi “viga”, siis vaatamata sellele, et sinu teadmised ja oskused kasvavad ja sa pingutad veelgi enam, tundub teistele, et need ei kasva, nad annavad sellest märku. Kohal on stress.

Kui juht jälgiks andureid, siis enesekindluse näitaja vilguks punases ja juhil oleks veel lihtne protsessi pöörata paremusele. Aga juht ei tea midagi enesekindlusest ja tal on omad asjad ajada. Tal on vaja saavutada tulemus ja kohe. Ta pressib peale. Ja enesekindluse näitaja võib minna vabalangemisse.

Negatiivne lõpp

Sama trend jätkub. Teadmised kasvavad, enesekindlus langeb. Siis äkki enam teadmised ei kasva, kõik langeb. Sa lahkud ise. Ilmselt konstanteerib juht fakti, et tore ongi, sul polnud potentsiaali.

Negatiivse korrektsioon

Paari aasta pärast kuuleb juht, et sama inimene annab konkurendi juures superhead tulemust. Potentsiaal siiski oli. Ja suur!

Selline lugu ei pruugi juhtuda ainult uuele tööle minnes ja mitte ainult noorte ja rohelistega. Võib juhtuda, et juht või kolleegid või süsteem lammutab tasapisi kolleegi enesekindlust kõige paremate kavatsustega.

Kust tuleb sisse viga?

Selles loos tundub kolleegidele, et selleks, et ta enam ei eksiks, on vaja talle sellest teada anda – vihjata, otse öelda, meelde tuletada eesmärgiga ja kavatsusega, et ta enam ei eksiks.

See on hea soov ja siiski on selles (vale) eeldus justkui inimene ise ei saaks aru oma eksimusest, ei suudaks seda analüüsida või koguni äkki tahab eksimusse jääda. Justkui oleks ta lollpea, kes on mõtlemisvõimetu.

Selle käigus kõige paremate kavatsustega lammutame me tema enesekindlust ja tõenäosus, et ta eksib, ei vähene, vaid suureneb koos pinge ja stressi suurenemisega. Nõiaring!

Kas mitte liiga sageli ei juhtu seda meie elus – nii tööl kui ka väljaspool tööd.

Tagajärg: teine osapool muutub ettevaatlikuks, ei julge enam riskida ka lihtsate asjadega, tekib soov varjata, tekib kramp, ei julge küsida, potentsiaal ei avane. Inimese aju on pidevas ohu seisundis, kaitstes ennast. Energia läheb valesse kohta ja rõõm kaob.

Inimeste juhtimine – mida sellega teha?

Nõiaringist on ühel ja samal ajal lihtne ja ülikeeruline välja astuda. Sellepärast nõiaringid ongi nõiaringid.

Tuleks toetada, pöörata fookus sellele, mis toimib, tagasisidestada positiivset, ehitada usaldust (loe: pigem coaching kui negatiivse tagasisidestamine). Ja siis vaadata, mis järjekorras, kuidas tasapisi edasi liikuda. Ikka nii, et inimene teab seda ise kõige paremini. Ja asjad hakkavad ise tasapisi paranema. Sest ärge unustage – inimene tahab anda parima ja veelgi enam. See pole veel muutunud.

Veel tasub juhil meeles pidada, et ühest vestlusest ei piisa ja et väljakutse tuleks teha tükkideks, et aju ei töötaks “ohu” režiimil. Kuidas täpsemalt toetada, loe .

Milline on reaalsus?

Meie käitumismustrites on kaks äärmust – sorida vigades, otsides süüdlast, või siis üldse mitte välja teha. Kumbki ei vii juhti selle poole, et töötaja enesekindlus ja teadmised-oskused kasvaksid. Ilma enesekindluseta ei suuda ta oma teadmisi ja ratsionaalset mõtlemist täiel määral kasutada. Inimesed tulevad tööle, et anda endast parim ja mõnikord veelgi enam. Seda olen ma sageli kohanud. Kui juhid on selle usu kaotanud, siis on nad ka ennast nõiaringi määranud.

Ruti Einpalu, ICF Estonia

P.S. Täpselt samad põhimõtted ja nõiaringid kehtivad ja ootavad meid mistahes suhetes – lapsevanemana kolistame me sageli ühest nõiaringist teise saavutades vaatamata oma tohututele jõüpingutustele soovitule täpselt vastupidist.

Originaaltekst: https://rutieinpalu.com/inimeste-juhtimine-ja-enesekindlus/