Juhid ajavad segi nõudlikkuse ja autoritaarsuse

Mats Soomre
Äripäev 30.05.2005
Juhid teavad koolitustelt, et muutuste puhul tuleb inimesed kaasata võimalikult varakult. Paraku juhtub enamasti vastupidi – enne kui otsus pole kindel, eelistatakse vaikida ega küsita ka töötajate arvamust. Kui ka küsitakse, siis ei arvestata.
Paraku mõjub autoritaarsus vähestele inimestele ja siis ka lühikese aja vältel.
Juhid kipuvad tihti segamini ajama autoritaarsust, kindlat stiili ja nõudlikkust.
Kehtib üldine reegel – mida professionaalsem ja suurema kogemusega on töötaja, seda vähem talub ta otsest käskimist ja arvamuse ignoreerimist. Paraku otsustab juht tihti olla autoritaarne, et tõestada oma sobivust. Tavaliselt ollakse autoritaarne suuremate muutuste tegemisel või juhivahetusel.
Veel hullemaks muutub olukord, kui juht ei talu teiste tugevaid arvamusi, mis tema omast erinevad. Nii võibki kujuneda olukord, kus juht teab täpselt, mida ja kuidas teha, aga meeskond ei saa aru.
Siia on maetud levinud põhjus, miks professionaalsed töötajad lahkuvad. Tihti juht küll teab, et töötajaid tuleks kaasata, kuid ei tee seda kas kogemuse puudumise või kontrolli kaotamise kartuse tõttu.
Sageli on tegemist teatud mõttes kärsitusega. Me ootame liiga ruttu edu ja sellest tulenevalt hakkame kiirustama ning käsutama. Lisame siia juurde meeskonna isiksused ja juhi kogemuse ning saame päris keerulise olukorra.
Juhid ei kasuta võimu ja käskimist sellepärast, et nad oleksid rumalad. Tavaliselt on tegemist väljakujunenud arvamusega, et nii saavutab kiiremini tulemuse.
Paraku mõjub autoritaarsus vähestele inimestele ja siis ka lühikese aja vältel. Samas ei saa öelda, et autoritaarsusega jääks edu saavutamata. Pigem on küsimus meeskonna tegeliku võimekuse avaldumises ja ärakasutamises.
Autoritaarsus, kindel stiil ja nõudlikkus toimivad meeskonnale erinevalt
·
Autoritaarsus on põhimõtteline lähenemine juhtimisele, kus juht otsustab ise ja annab oma meeskonnale teada, mida ja kuidas tuleb ära teha. See toimub ilma meeskonnaga nõu pidamata.
·
Kindel stiil on juhtimisstiil, kus juht omab kindlat seisukohta, mida ja kuidas tuleb ära teha. Samas küsib ta meeskonnalt arvamust ja on valmis seda ka arvestama. Kindla stiiliga juht seisab oma õiguste ja arvamuste eest kindlalt ja rahulikult, kuid arvestab ka teiste inimeste õiguste ja arvamusega. Head juhid, kes on meeskonnas ka liidrid, kasutavad kindlat stiili kokkuleppimiseks. Ka kokkulepete täitmisel ollakse nõudlikud.
·
Nõudlikkus tähendab nii iseenda kui ka teiste puhul esmalt saavutatud kokkulepete täitmist, millega kaasneb ka pingutust nõudvate eesmärkide võtmine.
Laisad ja luuserid vajavad erinevat lähenemist
·
Juht saab samaaegselt kasutada ühte stiili – kas moti-veerida või õpetada, mõlemat stiili korraga kasutada ei õnnestu.
·
Autoritaarsus ja võimu kasutamine ei sobi antud juhul ühegi stiiliga!
·
Luuserite puhul tuleb esmalt otsustada, kas me tahame nendega jätkata.
Kui vastus on positiivne, tuleb esmalt leida motivatsioon õppimiseks ja siis õpetada.
·
Staare ei tohi unustada omapäi hoolimata sellest, et nad saavad suurepäraselt hakkama.
·
Staarid vajavad head administreerimist, et nad saaksid oma tööle pühenduda, nende arvamusega tuleb kind-lasti arvestada ja neid juhtimistegevustesse kaasata.
·
Staaridel on tihti kõrgendatud tunnustamis- ja osalemisvajadus.
·
Tagasisidet vajavad kõik inimesed regulaarselt, olgu selleks siis isiklik areng või paranenud oskused ja tulemused.
·
Kasutage tagasisides kolme teemat, kuid hoidke need ajaliselt lahus: asjad lähevad hästi, oleme edukad; asjad ei lähe hästi, midagi on jäänud saavutamata; asjad võiksid paremini minna.
·
Teadvustage oma positiivsed küljed ja tugevused ning kasutage neid järjekindlalt.
·
Teadvustage oma negatiivsed küljed ja nõrkused ning arendage või varjake neid teadlikult.
Kas te olete kunagi kuulnud, et keegi meeskonnaliikmetest oleks tulnud personalijuhile kurtma: “Tead, mul on mure – minu juht tunnustab mind ja minu kolleege liiga tihti. Ole hea ja lõpeta see jama ära!”? Kui mitte, siis on tegemist olukorraga, kus tunnustamine on normaalsel tasemel või ebapiisav. Igal juhul ei panda pahaks, kui juht otsib teadlikult õnnestumisi ning sihikindlalt sellest ka räägib.
Kui te oleksite enda juht, kas te vallandaksite iseenda? Kui te oleksite enda alluv, kas te oleksite endaga rahul ja pingutaksite parima tulemuse saavutamiseks? Ükskõik mida te ka ei vastaks, mõelge, miks te ise just nii arvate, nagu te arvasite, ja tehke sealt ka omad järeldused.