Juhtimises käivad kindlus ja edukus koos

Mihkel Pärjamäe
Äripäev 29.03.2004
Juhilt ootavad alluvad, kõrgema taseme juhid ja ka ta ise kindlust, kuid juhi arengu alguses on mitmeid situatsioone, kus ta on tahtmatult ebakindel või agressiivne.
Juhi käitumisstiili efektiivsus sõltub ühiskonnas valitsevast kultuurist. Tänapäeva multikultuurne keskkond esitab suuremaid nõudmisi juhtide võimele oma stiili arendada ja erinevalt kasutada kui keskkond 15 aastat tagasi. Täna on Euroopa juht oma stiililt kindlam kui Eesti juht.
Harva on algaja juht kindla käitumisviisiga. Reeglina on juhi arengu alguses piisavalt situatsioone, kus juht on tahtmatult ebakindel või agressiivne. Juhi arengu üheks eesmärgiks on suurema kindluse saavutamine. Mida üldse mõista kindlusena? Kõige lihtsam on seda mõista kontekstis koos ebakindluse ja agressiivsusega. Tegemist on eelkõige mõtteviisiga, mis on omandatud isiksuslikest eeldustest ja keskkonnast tingituna.
Agressiivsus on mõtteviis: “Mina olen targem ja nutikam kui teised. Küll ma neile lollidele ja laiskadele selgeks teen, mida vaja, ning sunnin neid seda tegema!”
Agressiivne juht näeb oma põhiülesandena teistele survet avaldada, kontrollida, pinget hoida. Kui asjad lähevad halvasti, siis agressiivne juht näeb vajadust survet tugevdada – “Järelikult ei ole ma piisavalt agressiivne olnud!”
Agressiivuse tulemusena mõistavad meeskonna liikmed, et otsused teeb juht ja nende asi on lihtsalt oodata käsku.
Ebakindlus on mõtteviis: “Teised on vist kompetentsemad ja targemad kui mina. Parem, kui ma ei sekku protsessidesse ega otsusta. Küll nad saavad hakkama ka ilma minuta.”
Ebakindel juht on vähe suhtlev, väldib otsustamist ning selgeid seisukohti. Meeskonna liikmed on reeglina rahulolematud, tunnevad ka ennast ebakindlana ega tea, millistest seisukohtadest lähtuda.
Kindlus on mõtteviis: “Mul on küll selge seisukoht, kuid mõistlik on kuulata ära kõigepealt teised ja siis otsustada. Tõenäoliselt on teistel midagi lisada ja koos saavutame parima tulemuse – sünergia.” Kindlusega kaasneb teadmine, et igaühelt oodatakse panust, igaühel peab olema oma seisukoht välja kujundatud, kuid ei ole ainuõigeid seisukohti.
See, kas juhi käitumises domineerib agressiivsus või ebakindlus, on tingitud isiksuslikest eeldustest ja eelnevast arengukeskkonnast, eriti varases lapseeas – sensitiivne periood kestab kuni puberteedini. Mis inimesega elu jooksul juhtub, on paljuski kinni tema isiksuslikes eeldustes, kuid milliseks inimene kujuneb, sõltub lõplikult keskkonnast, kuhu ta on sattunud.
Erinevates situatsioonides ja erinevate inimestega käituvad juhid erinevalt. Ka kogenud juhil võib olla raske jääda kindlaks inimesega, kes lausa ärritab oma rumalusega, või inimesega, kes on positsioonilt tunduvalt kõrgemal ja patroneeriva käitumisviisiga.
Kuidas saavutada suuremat kindlust?
Esiteks tuleb analüüsida oma käitumist erinevates situatsioonides ja leida need situatsioonid ja inimesed, kus ja kellega meil on raske kindlaks jääda. Edasi tuleks planeerida järgnevates suhtlemissituatsioonides kindel käitumine.
Loomulikult ei õnnestu kohe oma käitumist muuta, kuid järjekindlalt praktiseerides, analüüsides, järeldusi tehes ning uuesti praktiseerides satume me niinimetatud arenguringi, mille tulemuseks on järjekindel liikumine efektiivsuse suunas.