Juhtimiskoolitus on koolitusturul populaarseim, ent ka kõige kallim valdkond

Jüri Kuusk
Äripäev
27.01.2003
CV-Online koolituskeskuse andmetel on populaarsemateks valdkondadeks juhtimine, IT, keeleõpetus, müük ja turundus, klienditeenindus. Nendest omakorda on ülitugev liider juhtimise valdkond, mis hõlmab neljandiku kogu kursuste arvust. Paljuski on see mõjutatud ka sellest, et juhtimise alla liigitub erinevaid alateemasid nagu näiteks kursused aja juhtimisest, personalijuhtimisest, meeskonna juhtimisest jne.
Juhtimiskoolitused on kalleimad
Nagu tabelist näha, siis kõrgeima keskmise hinnaga on juhtimise valdkond 7762 krooniga, millele järgneb müük ja turundus ning siis IT. Juhtimise valdkonnas oli madalaima kursuse hind 1500 krooni ning kõrgeim maksumus oli 77500 krooni, tõsi viimase puhul oli küll tegemist kursusega, mis koosnes 10-st moodulist, milledest on võimalik ka eraldi osa võtta.
IT valdkonna keskmine maksumus on küll 4248 krooni, kuid antud valdkonnas on kaks erinevat kursuste alamvaldkonda, millede hinnaskaalad oluliselt erinevad. Kasutajakursused, sealhulgas ka arvutikasutuse algõpe, algavad 1000 kroonist ning jäävad enamuses alla 4000 krooni. Teise valdkonnana on esindatud spetsialistidele suunatud profikursused, millede hinnad küündivad 10 000 krooni piirimaile.
Tallinnas koolitamine kulukam
Analüüsides kursuse maksumusi Tallinnas ja mujal Eestis, jäi silma huvipakkuv hinnataseme erinevus. Teada on, et Tallinnas on elukallidus kõrgem kui mujal Eestis, ometigi oli üllatuseks see, et väljaspool Tallinnat on võimalik koolitada ennast 40 soodsamalt. Erinevus ei tulene siinkohal erinevatest koolitusfirmadest, kes võiksid erineva kvaliteediga koolitusi pakkuda, vaid tegemist on ühe koolitusfirma piirkondliku hinnaerinevusega identse programmiga eest.
Eriti selgelt tuli hinnavahe välja IT teemalistes koolitustes, kus koolitusfirmade Tartu osakonna samaväärsed kursused maksid 60-80 Tallinna osakonna omadest.
Siinkohal tasuks koolitus -ja firmajuhtidel mõelda, kas poleks majanduslikult tasuvam suuremat kollektiivi Tallinnas koolitamise asemel mõnes Eesti teises linnas koolitada.
Kursuste kestvus
Kestvuse poolest on juhtimise valdkonnas kursused keskmiselt 3-4 päeva pikad ning IT ja müügi ja turunduse valdkonnas 3 päeva pikad. See-eest on pikaajalisemad kõik keelekursused, keskmise kestvusega 2 kuud. Nagu tabelist näha, siis keelekursuste keskmine hind on suhteliselt madal võrreldes teiste valdkondadega. Põhjuseks pakkumiste rohkus ning see, et keelekursuseid on erinevatele tasemetele. Algajast keeleõppijast osavaks suhtlejaks saamisel tuleks õppuril läbida mitmeid kursusi ja kulutada korralik summa raha.
Moodulitest koosnevad kursused
Kui vaadelda, kuivõrd kasutatakse moodulitest koosnevaid kursusi, siis siin on valdkonniti suuri erinevusi märgata. Juhtimise valdkonnas on moodulitega kursuste mahuprotsent (koolituspäevade arv) peaaegu 50.
Samas IT valdkonnas on moodulitest koosnevate kursuste mahuprotsent vaid 6.
Peamiseks erinevuse põhjuseks on IT valdkonna koolituste praktiline iseloom. Kursuste eesmärk on reeglina õpetada kasutama mõnda programmi või erinevaid IT lahendusi firma töö parendamiseks, seega ei ole kasulik jätta koolitusse pikemaid pause. Koolitatavad tahavad õpitut võimalikult ruttu töös kasutama hakata.
Samas juhtimise valdkonnas on tavaks rohkem koolitust moodulite kaupa jagada. Põhjuseks uute juhtimistehnikate rakendamise võimalus, mis alles pikema perioodi jooksul tulemust annab. Palju pakutakse ka arenguprogramme juhtidele, ehk siis kursuseid, mis käsitlevad juhtimise teemat mitme kandi pealt. Samuti on võimalik üksikutest moodulitest ka eraldi osa võtta.
Müügi ja turunduse ning klienditeeninduse valdkonnas on moodulikursuste mahuprotsent 25 ning 35 vahepeal. Nendel kursustel on võimalik ka käsitleda teemasid üldiselt a la “hea klienditeenindus” või siis käsitleda nagu IT kursustegi puhul mõnda spetsiifilist teemad nagu “müük telefoni teel”.
Koolitusturu ülevaade on koostatud CV-Online’i Koolituskeskuses ( koolitus.cv.ee ) olevate andmete põhjal november-detsember 2002.
Uuringu metoodika
Valdkondade edetabel koostati koolituskeskuses olevate valdkondade põhjal, kusjuures iga koolitusfirma on ise määranud, kuhu valdkonda miski kursus kuulub. Loeti kokku iga valdkonna kursuste arv novembri lõpus.
Valdkonna kursuste keskmist maksumust arvutati järgneva meetodi alusel: liideti kokku kõigi kursuste maksumus, kui kursus koosnes moodulitest, millest oli võimalik eraldi osa võtta ja seega omasid moodulihinda, siis võeti iga moodulit kui eraldi kursust.
Valdkonna koolituste (loeti sisse ka kursuse mitmekordsed toimumised) arvutati sama põhimõtte alusel.
Analüüsisime missugune on keskmine kursuste kestvus ning kuivõrd palju kasutatakse moodulitest koosnevaid kursuseid ehk siis koolitusi, mis ei toimu üksteisele järgnevatel päevadel vaid pausidega koolituspäevade vahel.
Keskmise kestvuse arvutamisel arvestati kursuse mooduleid eraldi kursusena, kui neist võis eraldi osa võtta. Seejärel liideti moodulikursuste koolituspäevade arv kokku ning arvutati välja protsent kogu antud valdkonna koolituspäevade arvust.
Valdkonna keskmist maksumust arvutati järgnevalt: liideti kokku kõigi kursuste maksumus, kui kursus koosnes moodulitest, millest oli võimalik eraldi osa võtta ja seega omasid moodulihinda, siis võeti iga moodulit kui eraldi kursust.
Analüüsisime missugune on keskmine kursuste kestvus ning kuivõrd palju kasutatakse moodulitest koosnevaid kursuseid ehk siis koolitusi, mis ei toimu üksteisele järgnevatel päevadel vaid pausidega koolituspäevade vahel.
Keskmise kestvuse arvutamisel arvestati kursuse mooduleid eraldi kursusena, kui neist võis eraldi osa võtta.