Kogemus annab oskuse

Marika Tomberg
Äripäev 10.03.2004
Heaks esinejaks saab üldjuhul siis, kui kogutud rikkalik kogemuste pagas.
“Võtke vastu kõik esinemiskutsed ja esinege ka ilma kutsumata,” soovitab pika koolitamise kogemusega Ülo Vihma. Lisaks igast kogemusest kinnihaaramisele soovitab kõrgema lavakunstikooli lõpetanud Vihma võtta sõna siis, kui seda oodatakse, ja siis, kui keegi teine seda ei soovi. “Lõhkuge oma sõnadega piinlik vaikus ja sundige oma esinemisega kõik vaikima,” kõlab Vihma üleskutse. “Uskuge mind, kui olete teinud nii pidevalt, mitu aastat, siis olete esinemisoskused omandanud.”
Tallinna Konverentside projektijuht Piret Jeedas leiab, et esinejate headuse määrab ära nende sõnum ja selle edastamise oskus ning julgus. “Iga esineja peab uskuma, mida ta räägib,” leiab Jeedas. “Just see paneb inimesed kuulama.” Oma kogemustest nimetab ta heade esinejatena näiteks Raul Rebast, kes oskab kuulajates tekitada ahaa-efekti ja mõjub värskelt, või humoorikas Tauri Sumbergi Legend Managementist, kes seob oma ettekande osavalt isiklike näidetega. Motivatsiooniseminaril osutus värvikaks esinejaks kolonelleitnant Einar Laigna.
Vihma leiab, et Eesti konverentsidel on kohalike esinejate ring suhteliselt väike ja korduv. Tema arvates on meil palju huvitavaid esinejaid, aga neid ei kutsuta just sageli esinema. Põhjuseks võib olla see, et tundmatud nimed ei mõju kutsuvalt, kõik pole valmis kohe suure auditooriumi ees esinema ja keelduvad või pole esimesed esinemised hästi välja tulnud ning pettunud on nii esinejad, tellija kui ka kuulajad.
Üheks esinejaks, kes oma keha ja häälega väga veenvalt inimesi kuulama paneb, on näiteks endine Ösel Foodsi omanik Kuldar Leis, kes on erinevatel konverentsidel esinenud umbes kümme korda. Leis peab esinemiseks ettevalmistamist väga tähtsaks, väites, et keha juurdetoomine ja teksti läbirääkimine enne esinemist ongi ettevalmistuse kõige raskem osa, mis võtab temal aega 3–4 tundi. Eelnevalt kulub kondikava tegemisele veel mõni tund ja pärast Power Pointi kirjutamiseks ca 3–4 tundi. Kord sai Leis enne Pärnu Konverentsidel esinemist ka veidi professionaalset koolitust, kust saadud nõuanded on samuti marjaks ära kulunud. Kõnelemisvõistlustel osales Leis juba kooliajal, mil ühel aastal tuli ta ka esimeseks. “Kui siis järgmisel aastal läksin täiesti ette valmistamata esinema, jäin viimaseks, kuigi osalejaid oli kokku kolm,” sai Leis omad vitsad juba varakult. “See oli mulle hea õppetund, et tuleb valmistuda.”
Riigikogu liige Imre Sooäär leiab, et konverentsil esinemine on hea väljakutse, mis paneb oma mõtteid ja tegemisi struktureerima. Esinejatel soovitab ta korraldajatelt enne järele uurida, kes on sihtgrupp, sest siis on võimalik paremini oma sõnumit suunata.
Ülo Vihma tahab esinejana teada sedagi, kes kõneleb enne ja pärast teda. Seejuures ei rahulda teda üksnes esineja ja firma nimi, vaid ta tahab võimalikult palju teada ka eelneva ja järgneva esineja teemast ja sellest, mis nurga alt ettekannet peetakse. Enne esinemist soovitab ta läbi mõelda ka selle, kuidas olla valmis küsimusteks ja vastuväideteks, mis mõnikord võivad olla ka kiuslikud.
Viive Einfeldt Pärnu koolitusfirmast AKKA on esinemiskoolitusega tegelenud pikka aega ja teab, et esineja on siis veenev, kui ta on endas kindel. “Kui ta pole endas kindel, siis ta tegeleb iseendaga ja pole publikuga seotud,” põhjendab ta. Enne esinemist soovitab Einfeldt mõelda, kuidas oma keha ja vaim kooskõlla viia ning kuidas lülituda ümber suhtlemiselt iseendaga suhtlemisele teistega. Seejuures tasub:
- korrastada hingamine;
- korrastada rüht;
- hoida pilk üleval;
- hoiduda emotsioonidesse langemast.
Et esinemine oleks veenev ja esineja sõnaline ning mittesõnaline osa kooskõlas, on Einfeldti sõnul vaja inimesele anda tagasisidet. “Mõnikord inimene pole sellest ise teadlik,” räägib ta. Esineja sõnalise ja mittesõnalise osa kooskõla või selle puudumist näitavad hääletoon, kehaasend, kõne rõhud, pauside kasutamine, žestid. Siiski on Einfeldti arvates kõige olulisem, et inimene väärtustaks ennast sellisena, nagu ta on. “Suurim samm on hirmust ülesaamine,” nendib ta.
Presentatsioonitüübid
·
Arvutipresentatsioon:
- Põhilise info edasiandmiseks. Sisaldab graafikuid, tabeleid, dokumente ja pilte. Kasuta tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogramme.
- Keerulisema info edastamiseks ja dünaamilisemate esitluste tegemiseks. Lubavad järk-järgult infot edasi anda. Kasuta nt programmi PowerPoint.
- Interaktiivsete ja high-end-esitluste jaoks on näiteks Macromedia Director.
·
Videopresentatsioon:
juhendava või illustratiivse ning muul viisil raskesti edastatava info puhul on efektiivne kasutada videoseadmeid, nagu VCR-, DVD-, VCD-mängija.
·
Multimeediaesitlus:
ülalnimetatu saad kombineerida ühtsesse multimeediaesitlusse. Lisaks võid kasutada ka infot veebist ning videot/audiot/programme. Veebist näitamisel võib olla varuks materjali, mida kasutada juhul, kui katkeb võrguühendus.
Loovad esitlused
·
Tihtipeale ei kasuta esinejad kõiki võimalusi esitluse kaudu publiku mõjutamiseks. Värvil on väga suur mõju publikule esitluse ajal. Korrektselt ja loetavalt kasutades aitavad värvid uuringute andmeil mõjutada emotsioone, aidata mõista infot ning suunata publikut soovitud suunas mõtlema.
·
Värvide valik: vali loetavad värvid, värvid peavad olema piisavalt kontrastsed, taustaks kasuta tumedamaid värve. Taustavärvidel on mõju ka alateadvusele.
- Punane: tõstab pulssi ning paneb kiiremini hingama, julgustab riske võtma, samas võidakse seostada ka finantskaotustega.
- Sinine: rahustab, on konservatiivne, kuid võib samas tekitada igavust korporatiivpublikus, kes seda päevast päeva näevad.
- Roheline: stimuleerib interaktiivsust
- Must: lõplik ja kindel. Sobib kasutamiseks üleminekuvärvina slaidide vahel ühelt mõttelt teisele liikumisel.
·
Esiplaanivärvidel on suur mõju sellele, kui hästi publik mõistab sõnumit.
- Üks-kaks värvi rõhutamiseks.
- Olulised sõnumid too eraldi välja.
- Osa kombinatsioone on silmale sobimatud, nt punane rohelisel ja sinine mustal.
- Värvipimedatele ei meeldi tõenäoliselt lisaks punasele/rohelisele ka pruun/roheline ja lilla/sinine. Väldi neid kombinatsioone.
- Arvutiekraanil ilus slaid – valge ja helesinisega taustal helehallid tähed – on suurel ekraanil üsna raskesti loetav
Fondid
·
Üks tüüpilisi vigu, mida esitluse vormistusel tehakse, on liiga väikeste, kitsaste või lihtsalt raskesti loetavate fontide valik.
·
Kui sa ei ole kindel, kui loetav on tekst ekraanil, proovi seda: prindi näidisslaid 15 × 20 cm paberitükile eraldusvõimega 300 või 600 dpi. Hoia seda väljasirutatud käes. Umbes sama suurena tunduks tekst 1,2 m ekraanil 3 m kauguselt vaadatuna; 2,3 m ekraanil 6,1 m kauguselt ning 3,7 m ekraanil 9 m kauguselt. Kui tekst ei ole kergesti loetav, siis proovi teksti suurendada või pane vähem rõhku graafikale. Teine võimalus on vaadata slaidi monitori ekraanil (15–17’’) 4–5 m kauguselt. Kui lugemiseks peab pingutama, on vaja suuremaid ja kontrastsemaid tähti. NB! Ära kasuta tähtedel varju!
·
Miski ei riku su esitlust kiiremini kui kirjavead. Vaata oma presentatsioon korralikult üle, enne kui on liiga hilja.
·
Püüa vältida asjatut suurtähtede kasutamist, väikesi ja suuri tähti koos on kergem lugeda.
·
Kergem on lugeda sans-serif tüüpi tähti, nagu Arial.
Harjutamine ja ettekandmine
·
Parim aeg harjutamiseks on eelmine päev, mitte mõni minut enne etteastet. Parim koht harjutamiseks on õige ruum. Väikeses kontoriruumis harjutamine ei valmista sind ette sajapealise publiku ees esinemiseks.
·
Harjuta ka koos slaididega, et ajastust kontrollida.
·
Valmista seadmed ette nii vara kui võimalik, et vältida ootamatusi. (Eriti vajavad kontrolli näiteks USAst toodud videokassett, isekirjutatud DVD.)
·
Kontrolli, et sülearvutite akud on täis, pultide patareid täis jne. Sülearvutid on kõige kindlam siiski vooluvõrku ühendada adapteriga.
·
Tutvu eelnevalt pultidega. Näiteks saalitäis sisselülitatud mobiiltelefone võib mõjutada raadiolaineid kasutavate seadmete tööd ja tõlkekiirgurid infrapunast ülekannet kasutavaid seadmeid.
·
Kui kasutad mikrofoni, kontrolli ka selle tööd eelnevalt. Kui laval on alasid, kus esineb häireid, jäta need meelde ja väldi neid esinemisel. Pole vaja koputada vastu mikrofoni küsides: kas tehnika töötab. Sellega häälestad saalisviibijaid tehniliste ebameeldivuste ootusele ja kõik hakkavad vigu otsima. Sul ei ole ju nii halb aura, et kõik untsu ajab!
·
Kõik tehnilised vahendid ei ole väärt suure saali ees katsetamist, publikut huvitab sinu sõnum, mitte selle esitamise keerukus.
Nõuanded
·
Enne alustamist kujuta end ette kandmas eeskujulikku esitlust.
·
Õpi pähe vähemalt kolm esimest minutit oma ettekandest, nii saad esitluse selle osa ajal keskenduda tempole ja rütmile.
·
Kuni saal täitub, võid varajaste saabujatega juttu puhuda, nii tekib kontakt publikuga, samuti tunned end hiljem mugavamalt.
·
Kasuta slaide võtmekohtade rõhutamiseks, räägi rohkem, kui slaididel kirjas on (ära loe slaide valjusti ette). Tunne teemat, nii sujub esitlus.
·
Püüa silmside abil publikuga kontakti hoida. Kontrolli ka oma häält.
·
Ära oota põhiidee edastamisega liiga kaua. Publiku keskendumisvõime on ca 15–20 minutit. Aeg-ajalt tuleb püüda nende tähelepanu tagasi võita.
Allikas: Ivo Kõvamees, AS Avision