Kõige olulisem on õpetada õppima

Kertu Ruus
Äripäev 29.04.2005
Tähtsaim asi ettevõtte jaoks on head tegijad, sest nemad toovad ka kõik muu, aga ilma nendeta ei toimu midagi. Neid häid tegijaid peab riik tööjõuturu tarbeks maksuraha eest koolitama.
Pole oluline, kas Kristel oskab peast tsiteerida seadust X või kas Toomas mõistab käsitleda masinat Y. Pea peab lõikama.
Seda saab teha adudes, et igal firmal ja asutusel on eelkõige tarvis inimesi, kes on võimelised mõtlema ja õppima. Eesti haridussüsteem, palun anna meile rohkem selliseid!
See puudutab nii kõige säravamaid valgeid kraesid eeldavaid ametiposte kui ka kõige tavalisemaid musklijõudu nõudvaid töid. Pole oluline, kas Kristel oskab peast tsiteerida seadust X või kas Toomas mõistab käsitleda masinat Y. Tähtis on see, et Kristel ja Toomas suudaksid ennast asjaga kurssi viia, kui neil ühte või teist tarvis läheb.
Minu ajakirjandusõpingute kõige vajalikumad ained Tartu Ülikoolis olid need, mis õpetasid mõtlema. Ja kõige mõttetuma aine võin ka ära nimetada – kaamera. Selleks tuli pool tundi enne eksamit endale nupud ja juhtmed selgeks teha ning pool tundi pärast eksamit need unustada. Sest – olgem ausad – isegi kui ma läheksin aastaid hiljem töö­postile, kus mul tuleb kaameraga pilti üles võtta, on need nupud sellel konkreetsel kaameral teise koha peal.
Mida vaatab näiteks töötaja värbamisel üks maailma suurimaid investeerimisfirmasid Goldman Sachs? Muidugi siis, kui sa juba CV-voorust läbi saad. Ta teeb sinuga intervjuusid, paarkümmend tükki. Nende intervjuude eesmärgiks pole teadmiste kontroll à la “Mis aastal asutati Maailmapank?”, vaid kindlaks teha, kas sa suudad kiiresti uusi asju selgeks õppida. See pole isegi investeerimispangas eriti oluline, kas analüütik on majandus-, kunsti- või ajalooharidusega. Tähtis on see, et pea lõikaks ja uut vastu võtaks.
Täpselt samasugust laiemat profiili on tarvis ka õmblejal või ehitajal. Tehnoloogia vahetub nagunii nii kiiresti, et ka kõige paremini varustatud kutsekool (aga neid on meil vähe) ei suudaks sellega kaasas käia. Just seepärast peavad ettevõtted praegu torisema, et nad võtavad tööle inimesi, kellel pole koolis õpitust suuremat kasu kui Lenini tsitaatidest.
Sellepärast on mõtet anda juba keskkoolis inimesele niipalju erinevaid põhiteadmisi, võõrkeeli ja analüüsioskust, et ta hiljem uued tehnilised oskused lennult haaraks. Seejuures käivad põhiteadmiste alla ka seesugused asjad nagu näiteks kodanikuõpetus, avalik esinemine või kas või riietumine.
Heaks näiteks on mu kaks viimast juuksurit. Esimene neist oli laste kantseldamisest tüdinud endine saksa keele õpetaja ja teine õppis ülikoolis teoloogiat. Uskuge, nemad – juuksurid üheks eluetapiks – ongi uue, teadmistepõhise majanduse sümboliks.