Konflikt annab võimaluse arenguks

Anneli Salk
Äripäev 27.03.2006
Konfliktid on elu loomulik osa, need ei ole mitte vältimiseks, vaid analüüsimiseks ja lahendamiseks. Edukalt ja arukalt lahendatud konfliktid võimaldavad inimestel jõuda oma tegevustes konstruktiivsemale tasemele, kus säilib kõik see, mis oli väärtuslik, ning mitteväärtuslikust loobutakse.
Inimestevahelised konfliktsituatsioonid on tingitud olukordade erinevast nägemisest ning oma versiooni eelistamisest. Kuni konflikt püsib intellektuaalsel tasandil, on seda kerge lahendada. Kui aga konflikti on kaasatud emotsionaalne tasand, võib protsess muutuda raskesti juhitavaks.
Eitamisega püütakse varjata väheseid oskusi. Kui õhk on väljaütlemata sõnadest paks, aga tehakse nägu, et pole viga midagi, kõik on suhteliselt hästi, siis pole ju millestki kinni hakata ega midagi lahendada. Varjatud konflikt kulutab tasapisi närve, nõrgem osapool võib hakata toidulisandiks rahusteid tarvitama. Halva mängu juures hea nägu säilib ning seda võib tinglikult diplomaatiaks nimetada.
Situatsiooni ei lahendata, elu kulgemine võib lahenduse tuua. Pikaajaline konfliktsituatsiooni kinnimätsimine mõjub halvasti nii töö tulemuslikkusele kui ka emotsionaalsele mikrokliimale firmas.
Konflikti eitamisel on üheks põhiliseks põhjuseks suutmatus sellest täielikku selgust saada ja sobivat lahendust leida. Ühesõnaga - konflikti lahendamiseks puuduvad vajalikud oskused ning antud situatsioonis tundub eitamine kõige kasulikum.
Konfliktis osaleb tavaliselt kaks või rohkem osapoolt, juhul kui see pole inimese sisekonflikt, kuid kõik osapooled ei pruugi konflikti ühtemoodi tajuda.
Tavaliselt need, kes on marjamaal, peavad situatsiooni veel talutavaks, ning need, kes on karjamaal, ei suuda üksi midagi ette võtta. Kuni veel kannatab olukorda taluda, võib edasi elada.
Konflikti eitamise puhul võib see kasvada "fantoomiks" - keegi ei tea enam täpselt, millest see alguse sai, mis tegelikult juhtus, palju selles olukorras on reaalsust ning palju moonutatud informatsiooni.
Jaatamine avab ukse lahendusele. Tekkinud olukorra sõnastamine soodustab lahenduse leidmist. Kõike, mis on sõnades väljendatud, saab arutada ja analüüsida.
See, kas ja kuidas jõutakse reaalselt kõiki osapooli rahuldavale tulemusele, sõltub paljustki konkreetsest situatsioonist ning osapoolte taiplikkusest. Konflikti tunnistamine on esimene asjalik samm selle lahendamise suunas.
Öeldakse, et parem juba õudne lõpp kui lõputu õudus. Konflikti arukal lahendamisel on võimalik ka õnnelik lõpp.
Suurel määral sõltub inimeste isiksuslikest omadustest, millise lahendusstrateegia kasuks otsustatakse. Ekstravertsed inimesed reageerivad konfliktile rutem ning soovivad olukorda avalikult arutada.
Intravertsed inimesed seevastu vaagivad tekkinud olukorda kauem ja reageerivad pigem siis, kui jõuavad mingile otsusele või sisepinge muutub talumatuks.
Mõlemal isiksusetüübil on omad plussid ja miinused. Kuna konflikti on haaratud tavaliselt rohkem kui üks inimene, tulevad mõlema isiksusetüübi eripärad olukorra lahendamisele kasuks.
LAHENDUST VÕIB PAKKUDA VÕITLUS, KOHANDUMINE VÕI KOMPROMISS
Sõltuvalt olukorrast tasub valida konfliktilahenduse strateegia ning iga valik on parem kui konflikti eitamine. Tänu konfliktide edukale lahendamisele on võimalik edasi areneda. Elus toimub pidev muutumine ning alati ei pruugi see harmooniline olla. Keerulistele olukordadele tagasi vaadates on võimalik hinnata, kas need olid parimad lahendused, mis sai tehtud, või mitte.
Võitlus
·
Võitluses on raske saavutada lõpptulemust, milles kõik võidavad. Paratamatult tunneb üks osapool ennast kaotajana. Selle strateegia miinusteks on võimalikud kulud - aja, raha, energia liigne kulutamine. Samuti saavad võit-luses inimestevahelised suhted kõige rohkem proovile pandud. Kasulik võib see strateegia olla siis, kui konflikt tuleb kiirelt lahendada või kui tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid (nt distsipliiniga seotud küsimused).
Kohandumine
·
Selle strateegia eripäraks on maksimaalne arvestamine teise osapoolega ning oma vajaduste allasurumine. Mõnda aega võib sellist taktikat kasutada, kuid pikemas perspektiivis mõjub see arengut takistavalt ning võib viia ummikusse. Igas situatsioonis on hea, kui inimesed jagavad oma nägemust olukorrast ning annavad oma panuse koostoimimisse. Kui üks osapool muutub heade suhete nimel teise varjuks, siis kahtlemata probleeme ei teki või need lahenevad juba eos. Seda strateegiat on kasulik rakendada, kui suhete säilitamine on tõesti väga oluline.
Tavaliselt rakendatakse seda siis, kui ühel osapoolel on suur hirm teise ees ning muid lahendusi situatsioonile ei suudeta näha.
Koostöö ja probleemide lahendamine
·
Teoreetiliselt on see parimaks konfliktiga toimetuleku strateegiaks, samas osutub see praktikas kõige raskemini teostatavaks. Koostöö puhul püütakse lahendada konflikti, arvestades kõigi osapoolte huvidega. Probleemi lahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega. Reaalseks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis avatud koostööks. See lahendusstrateegia võimaldab konfliktses situatsioonis saavutada lahendustest parima.
Kompromiss
·
Kui ükski eespool nimetatud lahendusstrateegia ei sobi, on kompromiss kõigi strateegiate vahepealne variant. Sellega ei saavuta ükski osapool endale maksimaalselt sobivat lahendust, kuid samas ei kaota keegi ka totaalselt. Kompromissi puhul probleeme ei väldita, kuid keegi ei analüüsi ega lahka neid sügavuti. Kompromiss võib olla heaks ajutiseks lahenduseks komplitseeritud olukordade puhul.
Allikas: Anneli Salk