Koolitus algab koolitaja valikust

Villu Parvet
Äripäev
31.01.2005
Eestis on võimalik valida kümnete erinevate koolituste vahel, mis võivad tunduda esmapilgul sarnased nii oma sisult kui ka kasulikkuselt. Ometi on igas valdkonnas tegijaid, kelle tase ületab olulisel määral teiste oma ning koolitusest saadav kasu võib erineda kordades.
Üks olulisemaid vigu tehakse koolituse tellimisel vaid programmide kirjelduste alusel.
Mõnda koolituspakkumist lugedes võiks justkui arvata, et koolitaja ise on vaid vahendajaks üliheale materjalile. Koolitustele hinnangu andmisel lähtutakse sageli esmasest emotsioonist või firma­juhi subjektiivsest arvamusest. See kõik võib aga kaasa tuua erinevaid ohte.
Mitme ettevõtte juhid on kiindunud ideesse, et kuskil leidub firma töötajate jaoks ideaalne koolitaja, kes neid kõige paremini mõistab ning suurima muutuse kaasa toob. Säärane arvamus on ekslik ning võib viia hoopis vastupidise tulemuseni: enamasti leitakse nii inimene, kes sümpatiseerib vaid juhtidele. Professionaalsed koolitajad suudavad piisava huvi korral ennast kurssi viia pea kõigi tegevusvaldkondadega ning koolitada väga erineva taustsüsteemiga inimesi. Kõrget taset näitab pigem võime, tahe ja võimalused häälestada oma lähenemist vastavusse konkreetse sihtgrupiga, mitte näiline soodumus teha koolitusi teatud kindla tegevusala ettevõtetele.
Üks olulisemaid vigu tehakse koolituse tellimisel vaid programmide kirjelduste alusel. Enamasti ei anna kirjeldus just eriti adekvaatset pilti koolituse tegelikust sisust ning mitmel juhul on ka piisavalt pealiskaudne, tekitamaks vaid esmast huvi. Sarnased kirjeldused tunduvad mitmetele ettevõtetele hästi võrreldavad ning väga sageli arvutatakse kokku inimeste arvud, korrutatakse ja jagatakse ning valitakse number, mis kõlab sobivam. Pahatihti jõutakse nii odavama koolitajani ja võidetakse küll koolitatavate arvus, kuid kaotatakse kindlasti kvaliteedis. Targem on luua endale enne selge ettekujutus reaalsetest koolitajatest, kes koolitust läbi viivad ning alles siis vaadata programme, mida nad konkreetsel juhul soovitavad, mitte vastupidi.
Pahatihti on petlik ka koolitaja tööle hinnangu andmine. Kõige värvikam näide sellest on reaalse ja süsteemse järelanalüüsi igasugune puudumine. Kui koolitaja ise ka ei pinguta selle nimel, et õpilaste täpset hinnangut teada saada, on võimalik muuta teatav osa koolitusest lõbusaks ja häälekaks meelelahutusürituseks, mis enamasti toob kaasa osalejate rahulolu, kuid ei pane neid veel usinasti ise õppima. Taolise häppeningi tagajärjel võib küll tekkida lühiajaline emotsioon, kuid mitte reaalset muutust kompetentsis. Sestap ongi väga oluline põhjaliku ja süsteemse hinnangu andmine koolitaja tööle, materjali vastavusele vajadustega ning õpitu praktilisele väärtusele seoses muutustega inimeste tegevuses. Vaid nii suudetakse välja kujundada realistlik arvamus, mis aitab ka tulevikus koolitusest saadavat kasu analoogsetega võrrelda.