Koolitusel on aeg keskenduda isiksuse ja suhtlemisoskuse arendamisele

Signe Vesso
Kaupo Saue
Äripäev
12.09.2005
Eesti ühiskonnas on suur osa juhte juba osalenud juhtimise baaskoolitustel või õppinud akadeemilistes õppeasutustes. Nad teavad, mis on õige ja mida peab tegema meeskondade arendamiseks, kuid nad ei tea, kuidas seda teha. Nüüd on aeg pöörata tähelepanu juhtide enda arengule.
Kui me võrdleme inimest majaga, siis mõlemal on kolm tasandit. Majal vundament, seinad koos uste ja akendega ning katus. Inimese puhul võib katusena vaadelda professionaalseid teadmisi ja vundamendina tema isiksust kõigi oma uskumuste, mõtete, emotsionaalsete seisundite ja neist tuleneva energiaga. Katuse ja vundamendi vahele jäävad aknad, uksed, seinad – inimese suhtlemise, avatuse ja koostööga seotud oskused.
Juhi puhul määrab ­edukuse see, kuidas juht tunneb ja juhib oma isiksust, kuidas kasutab suhtlemis- ja koostööoskusi ­ja juhtimisteadmisi.
Kui oled maja omanik, siis on tähtis hoolitseda, et katus läbi ei laseks. Meie juhid on alustanudki enda arendamist juhtimisteadmiste hankimisest. Samas pole mõtet lõpmatuseni katusetöid teha, kui maja seinad lasevad tuult läbi ega hoia sooja, või eriti veel siis, kui vundament vajub. Teame ju, et seintesse tekivad mõrad, kui vundament on nõrk. Kuigi vundament suures osas on nähtamatu ja maa all, on tema tugevdamine siiski võimalik. Tugevast vundamendist sõltub maja vastupidavus ja kestvus tervikuna.
Ei piisa, kui vaid katus kaunikene paistab uhkelt kaugele, kuid maja ise läbinisti mäda ja kasutuskõlbmatu. Seega, vundamendi tähtsust ei saa ignoreerida. Kui maja uks on kinni kiilunud või ära vajunud, siis on sisse-välja liikumine häiritud. Uksi ja aknaid, mis käivad sujuvalt, saab avada ja sulgeda nii nagu parasjagu vaja.
Läbi puhaste aknaklaaside välja vaadates näeme seda, mis tegelikult on. Läbi pesemata ja mustade aknaklaaside paistab ka maailm mustana.
Juhi puhul määrab edukuse see, kuidas juht tunneb ja juhib oma isiksust, kuidas kasutab suhtlemis- ja koostööoskusi ja juhtimisteadmisi. Isiksus, oskused ja teadmised moodustavad ühtse sünergilise terviku, nagu ka maja oma vundamendi, seinte ja katusega moodustab terviku. Maja oleks kasutuskõlbmatu, kui üks neist puuduks.
Katuse ehitamine ja laiendamine ning seinte ja vundamendi tähelepanuta jätmine on arutu, sama mis katuse rajamine otse murule. Kujutage ette isiksuslikult ja sotsiaalselt ebaküpset inimest juhtimiskoolitusel teadmisi saamas. Jah, miks ka mitte, kuid mis on selle kasutegur, või hoopis kahjutegur? Oluline on, et teadmised, oskused ja isiksus veaksid ühes suunas, oleksid tasakaalus ja võrdselt arendatud.
ISIKSUSE ARENDAMISEKS ON KAKS VÕIMALUST
Individuaalne treenimine
·
Sobib neile, kes tahavad nelja silma all endaga regulaarselt tööd teha ja juhitöö juhtumeid analüüsida.
·
Arenenud maades on paljudel juhtidel oma individuaaltreener (coach), kes lisaks juhi juhendamisele õpetab teda ka meeskonnaliikmeid juhendama. Eestiski on selles suunas liikumist märgata.
Grupitreeningud
·
Püsivate tulemuste tarvis on vaja pikaajalisi arendusprogramme, kus arenetakse eneseteadvustamise ja enesejuhtimise kaudu. Üheks võimaluseks on töö emotsionaalse intelligentsusega spetsiaalses juhtide grupis.
·
Oluline on mõista, et isiksuslik areng on võimalik, kuid see nõuab pühendumist etapiviisilisele enesetreenimisele, toetava keskkonna olemasolu ja adekvaatse, arengut soodustava tagasiside saamise võimalust.
Allikas: Signe Vesso; Kaupo Saue