Kriitiliste juhtumite lahendamine

Juhi emotsionaalsel intelligentsil on määrav osa kriitiliste olukordade lahendamisel. Inimese oskused ja võimed avalduvad eriti selgelt ekstreemsetes, pingelistes olukordades. Sama põhimõte kehtib organisatsioonide kohta -- organisatsioonide püsivuse üle otsustame selle järgi, kuidas nad teevad läbi kriise, mis ründavad neid nii väljast- kui seestpoolt.
Kriitiline juhtum on mõiste, mille otstarbekus on tõestatud paljudes juhtimisvaldkondades:

• juhtimiskompetentsuse ja üldse laiemalt personali hindamisel -- ametisse sobivuse üle otsustamisel on oluline hinnata, kuidas lahendab inimene oma ametiala kriitilisi olukordi;


• organisatsiooni seisundi hindamisel -- selle järgi, kui edukalt lahendatakse pingelisi, konfliktseid ja kriisiolukordi;


• juhtumi-analüüsi kaudu on tõhus koolitada.

Kriitiliste juhtumite lahendamine seob organisatsiooni kultuuri ja töötajate meeleolu õhkkonna kujundamise kaudu. Seetõttu pole üllatuseks, et Harvardi Läbirääkimiste Projekt sai tuntuks eelkõige läbirääkimisi ja probleemilahendust puudutava bestselleriga «Getting to Yes». Käesoleval ajal ollakse veendunud selles, et läbirääkijad on edukamad, kui nad jätavad kõrvale vaenuliku hoiaku ja töötavad selle asemel ühiselt, et mõlema poole huve rahuldada.
Siiski jäädakse hätta kriitiliste juhtumite lahendamisega. Sageli ei räägita üksteisega ega tahetagi seda teha ühel või teisel põhjusel nii läbirääkimistel kui ka igapäevases juhtimises. Ja mõnikord muutuvad asjad rääkimisest ainult halvemaks.
Juhi emotsionaalne intelligentsus avaldub sedakaudu, kuidas ta tunneb ära iseenda jaoks rasked kõnelused ja mis ta nendega teha oskab. Maailmas liigub juhtide koolitamine individuaalsete lahenduste suunas osaliselt just seetõttu, et emotsionaalse tajumise ja tunnetamise arendamine ei toimu edukalt pakettkoolituste kaudu, vaid eelkõige individuaalsete tugevuste arendamise kaudu.
Mare Pork
Äripäev  28.02.2000