Kuidas end edukale õppimisele häälestada?

Postimees, 31.08.2004
Oskust iseennast motiveerida võib pidada üheks tähtsaimaks oskuseks, kuna see puudutab pea kõiki inimeste tegevustega seotud valdkondi, sh õppimist.
Motivatsiooni defineeritakse psühholoogias kui sotsiaalset või psühholoogilist sisemist seisundit, mis ajendab indiviidi kindlal viisil käituma.
Tulemuslikuks motiveerimiseks on kasulik esmalt selgitada välja, kuidas inimene ise end motiveerib ja siis seda kasutada.
Neurolingvistilises programmeerimises on uuritud motivatsioonistrateegiaid, mis kujutavad endast aju tegevusega seostuvate kujutluste, sisekõne ja tunnete kindlat järgnevust.
Et kindlaks teha, kuidas toimib Sinu individuaalne ebatõhus motivatsioonstrateegia, meenuta olukorda, kus oli mingi ülesanne, mida Sa ei täitnud, samuti koge situatsiooni algust (esimene mõte, pilt vm, mis selle ülesandega seostub). Püüa mõelda, mida tunned või kogesid oma meeltega, kas juhtus veel enne seda situatsiooni midagi. Koge järjestuse osi, mida näed, kuuled, ütled enesele, kuni sinnamaani, et „ei tee“ motivatsiooni olukord on tekkinud.
Mõnikord teeb tudengeid murelikuks motivatsiooni puudumine. Näiteks võib tuua hommikused ärkamised, et õigeks ajaks kooli jõuda.
Ärkamise nipid
Kui neid inimesi uurida, saab välja selgitada, kuidas hommikuti mitte tõusta. See strateegia võib osutuda väga kasulikuks unetuse all kannatajatele. Näiteks rääkis üks üliõpilane, kuidas tal õnnestub kerge vaevaga hommikuti ärgata. Algul tajub ta kehas sooja, siis ütleb endale: „Ma ärkan, ma tõusen üles.“ See on rahulik ja meeldiv hääl, mis tasapisi hakkab kõnelema kiiremini, muutub järjest selgemaks, arusaadavamaks ja reipamaks. Sarnaseid strateegiaid saab mudeldada ja kasutada mitte ainult hommikuseks ärkamiseks.
Osa inimesi kasutab enese motiveerimiseks „ärevuse sündroomi“, genereerides pidevat ebameeldivat tunnet: „Issand, mis siis küll saab, kui ma ei jõua homseks ära õppida!“, kuni ilmneb motivatsioon antud olukorda vältida (ärevus on siiski pigem segav faktor). Luues enesele pildi sellest, kuidas eksamil läheb kõik viltu, hakkavad nad närveerima ning lõpuks ei lähegi eksamile.
Ebameeldivate ülesannete puhul võib olla kasulik mõelda, kuidas see on lõpetatud. Kui aga lõpetamine nõuab pikemat aega, on hea ülesanne jaotada väiksemateks osadeks. See aitab kogeda lõpetamise meeldivat seisundit iga kord, kui lõpetate väikese osa tööst.
Teised inimesed kasutavad aga enese motiveerimiseks meeldivaid aistinguid, liikumaks selles suunas, kuhu nad tõesti tahavad jõuda. Positiivse motivatsioonistrateegiaga inimeste maailmas on vähem ärevust, ebameeldivusi ja stressi.
Tihti tekitab motivatsiooni juba endale tähtsate väärtust väljendavate sõnade ütlemine või kuulmine. Oluline on eristada strateegia järgnevuste olulisi ja võtme-elemente. Sageli loob radikaalse muutuse vaid üks väike detail.
EBAEFEKTIIVNE MOTIVATSIOONISTRATEEGIA:
§
kujutluspilt negatiivsest algsituatsioonist: „Ma ei ole jälle midagi õppinud!“ „Issand, kuidas ma ei viitsi õppida!“
§
negatiivsest tööst, mis ei meeldi: „Ma pean jälle õppima hakkama“
§
kujutlus/sisekõne kogu raske töö tegemisest korraga: „Ma pean kogu aasta(te) jooksul läbivõetud materjali ühe korraga pähe tuupima. See on ju lootusetu!“
§
kujutlus/sisekõne negatiivsest seltskonnast, kes ka ei tee seda/teeb veel halvemini: „Tiit ja Toomas naudivad praegu hoopis pargis õlut ega muretse eksamite pärast. Ja üldse oleks vaja hädasti tuba koristada!“
§
mingi negatiivselt mõjuv sisekõne viis või hääletämber: „Ma pean!“, „Ma olen ju kohustatud!“, „Ma olen nii väsinud!“, sh tülpinud häälekõla jms.
TOIMIV MOTIVATSIOONISTRATEEGIA:
§
kujutlus heast lõpptulemusest (edukalt sooritatud eksam, lõpetatud kool, lõputunnistus vm)
§
kujutlus hea lõpptulemuse ühest osast, kui töö tervikuna võib olla liiga mahukas
§
kujutlus endast õppimas nii, et kavandatud õpiprotsess on tore ja köitev (loovad õppimisstrateegiad)
§
kujutlus olukorrast, mis juhtub, kui jätta õppimata
§
sisekõne motiveeriva, positiivse sõnakasutusega ja motiveeriva hääletooniga: „On tore…“, „Mul on kasulik…“, „On arukas…“, „Mulle sobib…“, „On kergendav…“.
TÕHUSA ÕPIVÕIME "ÄRATAMISE" 10 NIPPI:
Otsusta, et hakkad õppima.
Loo enesele soodne õpikeskkond.
Näe õpitavas kohustuse asemel võimalust oma võimete ja isiksuse väljaarendamiseks.
Asenda negatiivsed sisendused kasulikega. Lähene õppimisele loovalt ja sihikindlalt.
Keerulist ainet õppides jaga õpitav väiksemateks loogilisteks osadeks. Mõtesta õpitu lahti, kasuta metafoore.
Tee lühikesi lõõgastavaid ja meeli värskendavaid pause (hästi mõjub turiseis).
Omanda kiirlugemise võtted ja kasuta mälutehnikaid.
Lõpeta õppimist takistavate ettekäänete ja vabanduste kasutamine. Pole olemas läbikukkumisi, on vaid tagasiside, saadud elutarkus.
Kasuta märksõnu, konspekteerides põhitermineid, fakte, telgideid.
Järgi eeskujusid ja õpetlikke juhtumeid.
Eeltoodud motivatsioonistrateegia on vaid üks paljudest. Tähtis on leida enesele sobiv ja töötav strateegia või strateegiate kombinatsioon.