Kuidas juhtida nii oma suhteid kui ka iseennast
Edu saavutamisel on oluline emotsionaalne intelligentsus
Ettevõtlusmaastik on pidevas muutumises - ettevõtted tekivad ja kaovad, ühinevad ja lagunevad. Sellega kaasneb ka töömaailmas kehtivate reeglite muutumine - töötajaid hinnatakse mitte ainult nende tarkuse ja kogemuse alusel, vaid ka lähtuvalt sellest, kui hästi nad tulevad toime iseenda ja oma suhete juhtimisega.
Intellektuaalsete võimete ja tehniliste teadmiste/oskuste kõrval väärtustatakse aina enam isiksust - initsiatiivikust, paindlikkust, kohanemisvõimet, mõjukust jne. Seda ei saa pidada peagi mööduvaks nähtuseks, kuna antud trendi olulisust kinnitavad sajad erinevad uurimused viimasest aastakümnest.
Koolis ei õpita
Vastavalt konsultatsioonifirma Hay/McBeri läbi viidud uurimustele omab emotsionaalne intelligentsus (EI) edu saavutamisel kaks korda suuremat kaalu kui mis tahes teine faktor, tippjuhtide puhul koguni kuni 85%.
Ühtlasi kinnitavad need uurimused, et töötajate, eriti aga juhtide EI mõjutab märkimisväärselt kogu ettevõtte tulemusi, kahe- ja isegi kolmekordistades produktiivsust.
Emotsionaalset intelligentsust kooli tunniplaanis ei ole. Nii mõnedki väga nutikad ja eeskujulike tulemustega ülikoolilõpetajad leiavad end aastate pärast töötamas kunagiste keskpäraste tudengite alluvuses.
Mis on siis viimastele suurema edu taganud? Selleks on tasakaal tavapärase IQ ja emotsionaalse intelligentsuse vahel. Emotsionaalne intelligentsus on võime ära tunda, mõista ja efektiivselt rakendada nii enda kui teiste emotsioone.
Oskavad infot kasutada
Emotsioonid on oluliseks inimliku energia ning informatsiooniallikaks, nende oskuslik kasutamine aitab oluliselt kaasa suhete loomisele ning mõjukuse suurenemisele.
Kõrge EI-ga juhid pööravad tähelepanu oma tunnetele, oskavad neid seletada ning saadud infot ka kasutada. Nad teavad oma tugevaid ja nõrku külgi ning suhtuvad seetõttu kriitikasse positiivselt.
Neid on raske isiklike märkustega rööpast välja viia, kuna nad on teadlikud oma emotsioonidest ja oskavad neid kontrollida.
See loob eeldused paindlikkuseks - nad ei torma kohe ideid maha tegema ega üles kiitma, vaid võtavad mõtlemisaega ning reageerivad analüüsitulemustest lähtudes. Viimane aitab kaasa ka positiivse sisekliima kujunemisele meeskonnas ning töötajate produktiivsusele.
Uued väljakutsed eelkõige
Kõrge EI-ga juhid on motiveeritud eelkõige töö huvitavusest ja uutest väljakutsetest, mitte niivõrd rahast ja positsioonist.
Nende kõrget saavutusvajadust iseloomustab püüd seada konkreetseid eesmärke ja mõõdetavaid kriteeriume. Nad on optimistlikud ja järjekindlad, tagasilöögid ei põhjusta erilist masendust, vaid pigem lisavad uut energiat. Nende optimism ja energia innustavad kogu meeskonda.
Hea suhtlemisoskus tugineb kõigele eelpool öeldule. Lisandub veel empaatiavõime - hoolivus teiste suhtes, suutlikkus sisse elada nende tunnetesse ning neid mõista.
Kõrge EI-ga inimesed on head kuulajad - nad panevad tähele, mõistavad ja suudavad saadud infot eesmärgipäraselt rakendada.
Maarika Lember
Postimees 01.04.2000
Ettevõtlusmaastik on pidevas muutumises - ettevõtted tekivad ja kaovad, ühinevad ja lagunevad. Sellega kaasneb ka töömaailmas kehtivate reeglite muutumine - töötajaid hinnatakse mitte ainult nende tarkuse ja kogemuse alusel, vaid ka lähtuvalt sellest, kui hästi nad tulevad toime iseenda ja oma suhete juhtimisega.
Intellektuaalsete võimete ja tehniliste teadmiste/oskuste kõrval väärtustatakse aina enam isiksust - initsiatiivikust, paindlikkust, kohanemisvõimet, mõjukust jne. Seda ei saa pidada peagi mööduvaks nähtuseks, kuna antud trendi olulisust kinnitavad sajad erinevad uurimused viimasest aastakümnest.
Koolis ei õpita
Vastavalt konsultatsioonifirma Hay/McBeri läbi viidud uurimustele omab emotsionaalne intelligentsus (EI) edu saavutamisel kaks korda suuremat kaalu kui mis tahes teine faktor, tippjuhtide puhul koguni kuni 85%.
Ühtlasi kinnitavad need uurimused, et töötajate, eriti aga juhtide EI mõjutab märkimisväärselt kogu ettevõtte tulemusi, kahe- ja isegi kolmekordistades produktiivsust.
Emotsionaalset intelligentsust kooli tunniplaanis ei ole. Nii mõnedki väga nutikad ja eeskujulike tulemustega ülikoolilõpetajad leiavad end aastate pärast töötamas kunagiste keskpäraste tudengite alluvuses.
Mis on siis viimastele suurema edu taganud? Selleks on tasakaal tavapärase IQ ja emotsionaalse intelligentsuse vahel. Emotsionaalne intelligentsus on võime ära tunda, mõista ja efektiivselt rakendada nii enda kui teiste emotsioone.
Oskavad infot kasutada
Emotsioonid on oluliseks inimliku energia ning informatsiooniallikaks, nende oskuslik kasutamine aitab oluliselt kaasa suhete loomisele ning mõjukuse suurenemisele.
Kõrge EI-ga juhid pööravad tähelepanu oma tunnetele, oskavad neid seletada ning saadud infot ka kasutada. Nad teavad oma tugevaid ja nõrku külgi ning suhtuvad seetõttu kriitikasse positiivselt.
Neid on raske isiklike märkustega rööpast välja viia, kuna nad on teadlikud oma emotsioonidest ja oskavad neid kontrollida.
See loob eeldused paindlikkuseks - nad ei torma kohe ideid maha tegema ega üles kiitma, vaid võtavad mõtlemisaega ning reageerivad analüüsitulemustest lähtudes. Viimane aitab kaasa ka positiivse sisekliima kujunemisele meeskonnas ning töötajate produktiivsusele.
Uued väljakutsed eelkõige
Kõrge EI-ga juhid on motiveeritud eelkõige töö huvitavusest ja uutest väljakutsetest, mitte niivõrd rahast ja positsioonist.
Nende kõrget saavutusvajadust iseloomustab püüd seada konkreetseid eesmärke ja mõõdetavaid kriteeriume. Nad on optimistlikud ja järjekindlad, tagasilöögid ei põhjusta erilist masendust, vaid pigem lisavad uut energiat. Nende optimism ja energia innustavad kogu meeskonda.
Hea suhtlemisoskus tugineb kõigele eelpool öeldule. Lisandub veel empaatiavõime - hoolivus teiste suhtes, suutlikkus sisse elada nende tunnetesse ning neid mõista.
Kõrge EI-ga inimesed on head kuulajad - nad panevad tähele, mõistavad ja suudavad saadud infot eesmärgipäraselt rakendada.
Maarika Lember
Postimees 01.04.2000
Kategooriad
-
Lugemist
- Blogi(31)
- Edutainment(7)
- Koolitamine(81)
- Aja juhtimine(14)
- Enesejuhtimine(30)
- EQ ja SQ(13)
- Loovus(20)
- Motivatsioon(54)
- Positiivsus(12)
- Stress(48)
- Suhtlemisoskused(10)
- Väärtused(5)
- Delegeerimine(11)
- Juhtimisoskused(132)
- Koosolekud(12)
- Probleemide lahendamine(15)
- Klienditeenindus(44)
- Meeskonnatöö(51)
- Organisatsioonikultuur(23)
- Varia(73)