Kuidas kontrollida motiveerivalt?

Allikas: www. sekretar.ee 26.01.2009
Autor: Marko Torm, www.seletuskiri.ee
Juhte konsulteerides kerkib viimastel sageli üles küsimus töötajate ebapiisavast sooritusest. Põhjuste väljaselgitamiseks edeneme alati samm-sammult ning paljudel juhtudel saan küsimustele tööalase korralduse konkreetsusest ja mõistetavusest, määratletud tööjaotusest, normide ja kvaliteedi ning isegi motiveeriva töökeskkonna olemasolust juhilt vastuseks, et jah, neil on see kõik olemas. Mis siis viga, miks asjad ei toimi?
Et elementaarne ja praktiline juhtimisvalem üheselt mõistetav oleks, oleme koostöös partneritega alati vajaliku enda jaoks „püramiidistanud“ ehk kirjeldanud kõik vajalikud tingimused vastavalt ettevõtte või asutuse ootustele.
Arusaadavalt peab olema algne tööülesanne ehk töökäsk. Järgneb vastutava(te) valik – tööjaotus. Valitud töötajad hakkavad tööle erinevate normide ja eeskirjade järgi ning kokkulepitud ja/või fikseeritud kvaliteeti järgides. Kõike seda toetab või vähemalt peaks toetama püramiidi (töötajat) ümbritsev motiveeriv töökeskkond. Midagi jääb aga justkui puudu...
Vaatame üksteisele paljutähenduslikult otsa...ja siis enamusel plahvatab – „Kontroll!“ Kontroll on puudu püramiidi tipust.
Algne rõõm kipub aga kiiresti asenduma mõtlikuma ilmega. Selgub, et enamusel juhtidel on raske sundida end töötajat kontrollima. Reeglina põhjendatakse oma suutmatust sellega, et töötajad kipuvad kontrolli võtma kui märki usaldamatusest, mistõttu juhid ei olegi altid töötajate tööprotsessi õigsuses ja soovitud tulemuses veenduma (konflikti vältimine), millega omakorda tekitatakse organisatsioonile tõsiseid probleeme. Otseseks kahjukannatajaks on siinkohal nii ettevõte või asutus kui ka vahetu juht ise. Kaudseks kahjukannatajaks ka töötaja (motivatsiooni- ja tootlikkuse langus, distsipliiniprobleemid jne).
Kuidas siis panna juhid kontrollima tööprotsessi ning vältida seejuures töötajate trotslikku suhtumist? Lihtsaks vastuseks on selgitustöö ja hoiakud. Esimene on abinõu ja teine, antud juhul, takistus.
Hea võimalus takistust ületada on viia ilmekalt töötajateni seos kontrolli ja tunnustamise vahel. Kui ma ei kontrolli, siis kuidas tean, et töötaja on hästi hakkama saanud?! Kui ma ei tea, et töötaja on hästi hakkama saanud, siis kuidas saan töötajat kiita ja tunnustada?! Me ei kontrolli töötajat, vaid töölõiku, millega töötaja seotud on!
Nagu näete, oleme lihtsate ja töötaja jaoks arusaadavate vahenditega pööranud negatiivse positiivseks. Usaldamatus on muutunud kõrgendatud ootuseks ja kannab lisaks eneses motiveerivat innustust töötaja jaoks. Kontrolli oleme eraldanud isikust ning suunanud selle teraviku tööprotsessi suunas. Selgitustöö peab olema jätkusuutlik ning kontrolli väljendus enamat kui ründavas stiilis kinnised küsimused.
NB! Mida usalduslikum on suhe töötaja ja juhi vahel, seda valikulisemalt võib juht rakendada töötaja suhtes kontrolli ja vastupidi.