Kuidas koostada enesetäiendamiskava

Mati Sööt
Postimees 17.08.1999
Uue kooliaasta algus paneb ka neid, kel koolipingi nühkimisest juba palju aastaid möödas, mõtlema õppimisele ja enesetäiendamisele.
Enesearendamine ei tähenda ainult lühiajalistel koolituskursustel käimist. Koolitus on impulsi andjaks pidevale enesetäiendamisele, tegelik enese arendamine käib igapäevases tööprotsessis, kus inimene koolitusel õpitut rakendab. Enda arendamisel on inimene silmitsi oma otsusega iseenda küsimuses ja iseenda sundimisega arengu teele. Kõige raskem on ennast muuta, lihtsam on muutusi oodata teistelt.
Eestis on veel piisavalt firmasid, mis panevadki inimeste huvidest lähtudes kokku oma koolitusplaanid. Vastavalt rahalistele võimalustele saavad inimesed soovitud koolitust.
Oluline on töötaja huvi
Ka kõrg- või kutsekooli minnakse ju tegelikult eriala õppima oma huvidest lähtuvalt. Huvi on võimas eeldus sellepoolest, et oma tulevikust väga selget ettekujutust omav inimene on järjekindel oma eesmärkide elluviimisel. Ettevõtte seisukohast ei ole midagi paremat, kui töötajad naudivad tööd, mille eest neile palka makstakse. Fanatism ja pühendumine põhineb inimese sügaval huvil kindla valdkonna vastu.
Kui töötaja soovib tööandjalt raha enese arendamiseks, tulevad talle kõigepealt kasuks läbirääkimis-, enesekehtestamis- ja suhtlemisoskus. Kunagi ei tasu olla passiivne ja oodata, et äkki mulle kukub ka midagi sülle. Firma tipp- ja koolitusjuhid tavaliselt arvestavad töötaja selgelt väljendatud soovi enda arendamiseks.
Kindel soov kellekski saada ja eesmärgi poole liikuda on kahjuks vähestel inimestel. Enamik noori inimesi läheb eriala õppima mingi juhuse läbi, samuti satub tööle just sellesse firmasse juhuslikult. Nende inimeste jaoks tuleb leida muid ahvatlevaid motivaatoreid, mis panevad neid edasi arenema.
Arenda tugevaid külgi
Võibolla juhuslikult oma tööd tegema sattunud inimesel ei ole eesmärk jätkata just selles ametis, küll aga võib ta olla ideaalne töötaja, kui tema teised vajadused on töö juures rahuldatud. Näiteks pakub firma talle piisavalt tegevusvabadust, arenemisvõimelist töökeskkonda, head kollektiivi, ennast pingutama sundivaid materiaalseid stiimuleid, turvatunnet.
Enamik inimesi tahab õppida ja elus edasi jõuda. Küllalt vähe on aga neid, kes tahavad, et neid õpetatakse.
Põhimõtteliselt võib õppida kõike ja kõik võimed on arendatavad, eriti kui see on seotud ka inimese enda huviga. Olulised on inimese oskused ja võimed, eriti kui asi puudutab täiendusharidust ja oma tugevate külgede edasiarendamist. Täiendusharidusega ei saa likvideerida põhihariduse puudujääke. Tulemuseks on lünklik ettevalmistus ja haridus. Kui inimene tahab omandada täiesti uusi oskusi ja teadmisi, tuleb vaadata põhiharidust andvate koolide poole ja arvestada sellega, et uue hariduse omandamiseks kulub mitme suurusjärgu võrra rohkem aega kui enda täiendamisele. Täiendada saab end ikka ainult valdkonnas, milles on olemas põhiettevalmistus ja kogemused.
Praegu peab täienduskoolitus paraku täitma põhikoolituse lünki, tõenäoliselt aga sellele pretendeerivad täiendkoolituse programmid on õige pea oma aja ära elanud.
Firma ja turu vajadustele ei pruugi inimene alati mõelda, kuid need on sageli olulisemad kui inimese huvid. Töötajate täienduskoolitusele kulub ettevõttes palju raha ja kes maksab, tellib ka muusika. Selletõttu tuleb inimesel paratamatult läbi rääkida oma tööandjaga ja teha kindlaks, mida firma vajab ning millega tuleb töötajal enda arendamiseks tegelda.
Firma vajadused eelkõige
Edukad ettevõtted teadvustavad oma eesmärgid ning vaatavad siis, kuidas saavad oma töötajate arenguvajaduse rahuldada. Ühelt poolt ettevõtte ja teisalt ettevõttes töötavate inimeste vajadused peavad viima eesmärgini. Kui ettevõte teeb kulutusi, lähtub firma eelkõige oma arenguvajadustest ning alles seejärel inimeste vajadustest. Kõik tehtud kulutused peavad rahuldama nii ettevõtte kui tema töötajate vajadused.
Ainult huvist ei piisa, planeerimaks nii iseenda kui ka firma arengut.
Inimese huvi peab siduma organisatsiooni poolt tuleva kohustusega ja nõudlikkusega, et inimene, kelle arenguks on investeeritud suur summa, st ta on juba kasu saanud, hakkaks seda ka firmale tagasi andma ja et ta oleks seda kohustatud tegema. Kohustused võib kirja panna töölepingusse, aga vaevalt see toimib ja igapäevatöös tunda annab.
Kõige paremini kohustab inimest ettevõtte töökeskkond, kus on piinlik mitte tagasi anda seda, mis on täienduskoolitusel saadud. Töötaja saab aru, et firma annab ka talle tagasi, kui ta rohkem ettevõtte heaks pingutab. Õppimist ja õpitu igapäevases töös kasutamist soosivad juhid loovad firmas soodsa õpikeskkonna.
Ainult firma kasu ei pane töötajat paremini tööle, inimene ise peab samuti kasu saama. Täienduskoolitus ei ole lihtsalt huvitava kuulmine, mõneks ajaks töö juurest eemale saamine, töötaja peab aduma, milleks täiendavate oskuste omandamine talle kasulik on. Samas peab inimesel olema ka huvi omandatud uusi oskusi rakendada.
Koolitusjuht aitab
Üksikisik ei oska alati vastata küsimusele, kuidas ma peaksin end arendama, millises suunas peaksin seda tegema. Suuremates firmades on selleks tööl koolitus- või personalijuhid, kes aitavad töötajatel valikuid teha. Töötaja ei jää oma murega üksi.
Ka väga hea juht on selles mõttes töötajale abiliseks, aitamaks hinnata seda, mida on kõige rohkem vaja. Kõige paremad otsused teeb inimene asjatundjate abiga, eriti oma firmas töötavate asjatundjate abiga.
Väikefirmas tasub täiendusõppe ja arengu küsimusi arutada koos töötajatega ja jõuda kõiki osapooli rahuldava kokkuleppeni.
Järjest paremini arenevad diagnostikavahendid, kus inimene saab teavet selle kohta, milles oleks vaja end arendada. Personali valdkond ei muutu kunagi täppisteaduseks, kuid see ei pea jääma ka pimeduses kobamiseks. Nüüdisajal on piisavalt vahendeid koolitus- ja täiendusprotsesside plaanimiseks ning järgneva hindamiseks (kui palju kasu on koolitusel omandatust jne).
Enesetäiendamiskava:
* millised on minu tugevad küljed,
* milliseid oskusi pean edasi arendama,
* millised on minu nõrgad küljed,
* mida ootab minult firma, kus töötan,
* milliseid oskusi nõuab minu töö paari-kolme aasta pärast,
* milliseid kursusi soovitab mulle ettevõtte koolitusjuht,
* kui palju minu täienduskoolitus maksab.