Kuidas olla edukas rasketes kõnelustes?

Siiri Elving, Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogia eriala üliõpilane
Allikas: www. heateenindus.ee
Püüdes probleemsest olukorrast väljapääsu leida, proovime olla võimalikult taktitundelised ja meeldivad. Tõsiasi on aga see, et enamik teemasid ei võimalda hiilida kõrvale vestlusest põhjustatud kahjustustest, olgu me selle juures nii meeldivad kui tahes. Märkamata ei tohi jätta mängusolevate arusaamade ja kavatsuste keerukust, ühise panuse osa probleemis, emotsioonide tähtsat rolli ja seda, mida tähendavad arutatavad küsimused iga isiku enesehinnangu ja identiteedi jaoks.
Rasked kõnelused peaksid viima äratundmiseni, et ettekujutus sõnumi kättetoimetamisest ei ole enam piisav. Teades vigu, mida rasketes kõnelustes teeme, võid avastada, et sul polegi enam sõnumit, pigem tahaksid jagada informatsiooni ja küsida küsimusi. Oma seisukoha muutmine tähendab teise inimese kutsumist vestlusse, et koos selgust luua. Järgnevalt mõned raske kõneluse õnnestumiseks vajalikud ettevalmistused.
Vasta enda jaoks küsimustele, mis teeb antud kõneluse sinu jaoks raskeks?
Millised rasked tunded tekivad sinul seoses selle olukorraga?
Kui mõistame neid, siis suudame need ka kontrolli all hoida ning vajalikul määral ning täpselt sõnastatuna teisele poolele edasi anda, seejuures teist poolt mitte haavates.
Kuidas mõjutab see olukord sinu enesehinnangut?
Kui näeme enese sisse, saame väikeste enesehinnangu kõikumalöömistega paremini hakkama ning see ei näi enam nii suure ohuna.
Sõnasta neutraalne olukorra kirjeldus enda jaoks enne kui vestlusesse lähed.
Selgita ja argumenteeri, kust on pärit sinu versioon olukorrast.
Kui sa oled varem rahulikult läbi mõelnud omapoolse versiooni, suudad sa seda kõrvalt vaadata ning analüüsida, võttes kindlasti arvesse kolme rakse kõneluse teemat ning nendes tehtavaid vigu.
Väldi enda järelduste esitamist lõpptõena.
Anna teisele poolele võimalus väljendada oma seisukoht enne järelduste tegemist, kuid valmista ette mõningad märksõnad omapoolseteks järeldusteks. Ole nende koostamisel ettevaatlik ning paindlik.
Sõnasta oma eesmärgid vestluses
Mida sa loodad selle vestlusega saavutada?
Muuda oma hoiak õppimist, jagamist ja probleemilahendust toetavaks. Otsustada tuleks ka siinjuures, kas see on parim viis küsimuse lahendamiseks ja oma eesmärkide saavutamiseks? Kas tegelik probleem peitub sinu enesehinnangu teemas? Kas sa saad probleemi mõjutada, kui muudad oma panust? Kõige parem on sõnastada nii maksimaalne kui minimaalne tulemus, mida soovid antud vestlusest saavutada.
Sõnasta küsimused, mille kaudu saad teada:
Teise poole versiooni olukorrast
Mis on tema jaoks kõige olulisem
Mille poolest tema olukord erineb teistest
Mis on kõige raskem
Millised tunded on tekkinud teisel poolel
Kuidas see mõjutab tema enesehinnangut
Millised on tema eesmärgid
Millised on tema lahendusvariandid
Kasuta avatud (miks, kuidas, mida vs mis, kas, kes, kus), hinnanguvabasid (mina-vorm vs sina-vorm), mittesuunavaid küsimusi (väldi pealesunnitud versioone, sõnu, arvamusi, mõtteid, emotsioone).
Tee kindlaks iseenda võimalik panus olukorra tekkesse, oma kaasosalus. Sõnasta see. Igal osapoolel on konfliktis oma osalus konflikti tekkimises. Süüdistamine ja süü on seotud kohtumõistmisega, kaasosalus arusaamisega. Kui ütleme: „See on sinu süü!“, siis me leiame, et tema põhjustas selle, seega ta tegi midagi halba ning teda tuleks karistada. Pole siis ime, et teine pool võtab kohe kaitsepositsiooni ning ei kuula, mida püüame talle rääkida. Tuleks hoopis uurida, mida mina tegin teisiti, et selline asi juhtus?
Raamatu „Rasked kõnelused“ (Stone, Patton & Heen, 1999) põhjal