Kuidas tööl õnnelik olla

Elve Laasik
Postimees 24.02.2003
Kuidas ühendada edukas karjäär ja pereelu ehk kuidas topeltkoormusega toime tulla, on ja jääb enamikule kogu maailma naistest raskeks küsimuseks, mida igaüks püüab omal moel lahendada.
Briti peaministri abikaasa Cherie Blair kinnitas, et ta pole ülinaine. Enne kui Cherie Blair selle omaks võttis, oli ta tublisti pingutanud, vahetades abikaasa, ema ja advokaadi rolle. Paljud töötavad naised on tuttavad Cherie Blairi akrobaatikaga töö ja pereelu vahel tasakaalu leidmisel, kirjutas BBC.
Briti teadlased väidavad, et Suurbritannias võib jõuda soolise tasakaaluni suuremate firmade juhatustes järgmise seitsme aasta jooksul. Rootslased, soomlased ja norrakad on märksa ambitsioonikamad. Norra ja Soome on otsustanud, et naiste osakaal firmade juhatustes peab aastaks 2005 ulatuma 40 protsendini. Sama teed läheb ka Rootsi.
Rasked valikud
Karjäärinõustaja Joy Palmer rääkis loo ühest kõrgemast ametnikust, kelle tütar tuli õhtul koju, nägi ema ja küsis: miks sa nii vara kodus oled, kas sind on vallandatud? Ametnikule tundus, et midagi on valesti. Ja oligi, sest naine oli oma armastatud inimeste elust puudunud.
Tööl veedame me suure osa oma elust. Järeldus - elu ongi selleks, et tööd teha. See väga nüüdisaegne seisund tabab võrdselt mehi ja naisi, kuid teeb naistele eriti haiget.
Briti Coca-Cola esinduses juhtival kohal töötanud Penny Hughes lõi laineid kõikjal naiste hulgas, kui loobus töökohast, et veeta rohkem aega oma pere seltsis. Vähe naisi suudab oma topeltkoormust ühte sulatada.
Naised kaotavad tasakaalu mitmel põhjusel. Olles jõudnud juhi kohale, teevad naised kõik ise selle asemel, et delegeerida osa ülesannete täitmine oma kolleegidele.
Naine, kes oli kõvasti tööd rüganud, et saada tuntud konsultatsioonifirma partneriks, kangestus, kui meeskolleeg soovitas tal võtta asju vähem isiklikult ja vahetevahel lihtsalt "ei" öelda. "Ei" ütlemine on naistele väga raske.
Kui tõrges meeskond vajab paitust või delikaatsed tehingud sõlmimist, siis võtavad pigem naised kui mehed selle emotsionaalselt raske töö ette.
Üks naine, kes tundis, et temalt loodetakse liiga palju, küsis: kui naised hoolitsevad meeste eest ja mehed hoolitsevad enda eest, siis kes hoolitseb naiste eest?
Palga ja teiste hüvitiste valguses on vastus - ei keegi. Kaitstes oma kõiketegija olemust, ütlevad naised, et nad on pragmaatilised. Nad väidavad, et nende tähelepanuta inimeste probleemidele kogu projekt seiskuks.
Targem on jääda tagaplaanile ja töötada välja tegevusplaan, mis võimaldaks meeskonnal olla rohkem ennast korraldav. Kindlam on lasta asjadel minna kontrolli kaotamata.
Tööstress kurnab
Tihti juhtub täiendava vastutuse võtmise hetkel, et igasugune tasakaal töö ja isikliku elu vahel läheb kaotsi.
Mehed rabelevad sama palju kui naised, kuid mehed irvitavad suurema tõenäosusega olukorra üle ja kannatavad selle välja.
Haridussekretär Estelle Morrise hiljutine tagasiastumine on heaks näiteks. Teadvustades, et ta juhtimisega hakkama ei saa, astus naine tagasi, mida vähesed tema positsioonil olevad mehed oleksid teinud.
Oleks traagiline, kui mõned naised, kellel kõik lõpuks käes, ei suuda leida tasakaalu, et seda nautida. Lõppude lõpuks on elu elamiseks, mitte töötamiseks.
Kuidas võita aega
• Ärge tehke kõike ise
• Delegeerige osa ülesandeid oma kolleegidele
• Osake öelda "ei"
• Laske oma meeskonnal tegutseda