Liider peab suutma inimestel silmaklapid eest ära võtta
Teeli Remmelg
Äripäev 28.02.2005
Tugevale liidrile ollakse valmis järgnema ka õhukesele jääle, kui inimesed usuvad silmapiiri taga asuvat võimalust.
Inimene tunnistatakse liidriks mitte kellegi käskkirjaga, vaid tema järgijate poolt. Näiteks võib liidri tunda ära selle järgi, et töökohta vahetades lähevad temaga kaasa ka mitmed mõttekaaslased.
Selliseks liidriks on näiteks ehitusfirma Koger & Partnerid juht Andres Koger, kellele mitmed töökaaslased on kümne aasta jooksul lausa kaks korda uude firmasse järgnenud.
Üks nendest on ka hetkel Kogeri firmas ehitusdirektorina töötav Ants Mitt, kes tagantjärele tunnistab: „Algul oli veidi haprale jääle minnes ikka natuke hirm. Aga Andres Koger rääkis ja selgitas olukorda. Tema ääretu energia ja optimism andsid julgust ka teistele. Oleme aastatega tema ärivaistu usaldama hakanud. Lisaks oskab ta alati välja näidata, et hindab ja väärtustab enda kõrval olevaid inimesi. Tema põhimõte on, et kui töötajal silmad säravad, siis kandub see sära ka kliendile edasi.”
Viimane ühine lahkulöömine ehitusfirmast FKSM toimus Miti sõnul just seetõttu, et Kogeri meeskond oli harjunud teistsuguse suhtumisega. „See oli kultuuride kokkupõrge. Meie keskendusime inimestele, nemad rahale. Ootasin lahkumisest kõige enam, et saaks jälle inimväärses keskkonnas tööd teha.”
Ka Mart Tooming lahkus koos mõttekaaslastega eelmisest töökohast Hansaliisingus ja töötab hetkel Tallinna Sadama juhina. Tallinna Sadama finantsdirektor Aare Tammemäe tutvus temaga küll alles praeguses töökohas, kuid tunnistab, et ta läheks Toomingu kutsel ka ise temaga uude kohta kaasa.
„Mart Tooming suudab tekitada inimestes tunde, et oled väga tähtis ja oluline. Samas on ta väga inspireeriv juht ja hea ideede generaator. Aga ta mõtleb idee esmalt hästi läbi ja siis müüb teistele maha. Tavaliselt edukalt. Alati on lihtsam teisi kaasa tõmmata, kui endale asjad põhjalikult selgeks teha. Seetõttu oskab ta ka hiljem hästi teisi kontrollida ja aidata.”
Nordic Foodsi juhi Kuldar Leisi meeskonnas turundusjuhina töötav Katre Kõvask tunnistab, et pärast endise töökoha Ösel Foodsi mahamüümist ei olnud neil algul kindlat plaani, mida edasi teha. Ühiselt kaaluti mitmeid uusi ideid ja kuna lõpptulemus oli huvitav, siis otsustas Kõvask koos Leisiga jätkata. „Oleme üsna erinevad isiksused, kuid Kuldar Leis oskab meie maailmavaadet ühtsena hoida. Samas ei raiu ta kunagi enda tahtmist lõpuni peale, vaid peame omavahel pidevaid diskussioone. Lisaks on ta tõeline „päikesepoiss” ja hoiab meie meeleolu üleval. See inspireerib meid avaramalt mõtlema ja uusi ideid välja pakkuma.”
Inimestel on kergem järgneda juhile, kes suhtub neisse inimlikult ja lihtsalt. Reeglina ei rõhu liider ametinimetusele ja hierarhiale. Näiteks on Koger & Partnerites ja Nordic Foodsis kõik sina-peal ja algul on uutel inimestel sellega raske harjuda.
Vaba õhustik ei tähenda, et alati ollakse ühel nõul. Nagistamisi tuleb igas firmas ikka ette. Ants Mitt tunnistab, et Koger ise alati kriitikat ei talu. „Aga kõiki asju ei saagi ju alati välja öelda ja teatud sõnad tuleb lihtsalt alla neelata. Kogeri arvates on teisi õigus kritiseerida neil, kes on ka ise midagi saavutanud. Nende inimeste märkusi võtab ta meeleldi arvesse. Aga lihtsalt jutupaunikuid ta ei kuula.”
Tavaliselt eeldatakse, et hea liider tunnustab inimesi palju.
Miti sõnul aga Koger eriti kedagi otseselt ei kiida. „Aga ega ma seda ei ootagi eriti. Ma tajun juba ise ära, kas teen oma tööd nagu vaja. Andres on väga emotsionaalne inimene ja tema olekust saab aru, kuidas asjade seis on.”
“Inimesed annavad maksimumi ainult siis, kui andmine ja saamine on tasakaalus. Alahinnata ei saa siin rahalist poolt. Kui täidame ikka ära raske ülesande – siis saame ka motiveeriva tasu. Meil on paigas nii materiaalne kui ka vaimne tunnustus.”
Ka Katre Kõvask tunnistab, et tema jaoks ei ole kiitus oluline, aga firmas on inimesi, kes seda kindlasti vajavad, näiteks müügimeeskond. Neile leiab Kuldar Leis aega ka kiitust jagada. “Samas oskab ta isegi laita naljavormis. Aga nii, et inimene veast ka aru saab.”
Ants Miti arvates ei tohiks liider välja näidata pessimismi ja väsimust. Liidrit jälgitakse pidevalt ja ta on kõigile nähtav. „Võib-olla” ei mõju tema suus hästi.
Andres Kogeril on meeletu energia ja tahe edasi liikuda. „Ta on visionääri tüüp – mõtleb tavaliselt üksinda ja sageli veidi utoopiliselt. Siis käib suurejooneliselt ideed välja. Ta annab meile suuna, kuhu minna ja mida teha. Meie peame teda siis vahel maa peale tooma ja asjad läbi kalkuleerima. Samas peabki eesmärk olema kõrge. See avardab inimeste mõttemaailma.”
Liidrid koondavad enda ümber tavaliselt sarnase mõtteviisiga inimesi. Ants Mitt tunnistab, et Koger ei talu keskpäraseid inimesi: „Oma meeskonda valib ta väga hoolikalt. Meie firmast ei lähe inimesed lihtsalt ka ära. Vallandada on tulnud ehk ainult paar inimest viie aasta jooksul. Ta ütleb, et oleme „maffiaperekond”. Hoiame ühe pere tunnet.”
Kriisiolukorras peab liider siiski ohjad enda kätte võtma. Aare Tammemäe arvates on meil ressurssidest kõige vähem aega ning seda tuleb targalt kasutada. „Liider peab tegema vahet oluliste ja vähem oluliste asjade vahel. Mart Toominga käitumine muutub kriitilises olukorras. Kui tavaliselt on ta kuulav ja mõistev, siis kriisis haarab kiirelt ohjad enda kätte. Siis ei saa raisata aega täiendavate arvamuste kuulamisele.”
Samas on liidrites varjul ka nõrkused, mis kaaslased veidi murelikuks teeb. Miti sõnul on Koger väga emotsionaalne inimene. „Kui töös tuleb ette tõrge, on kuulda ametniku peale kärkimist. Ta ütleb vahel liiga otse välja, kui midagi ei meeldi. Aga ta on õppinud ennast kontrollima. Vanasti käratas rohkem. Samas oma töötajate peale ta ei karju. Ka ei keeruta ta kunagi, ütleb otse välja, et see läks nüüd natuke valesti.”
Aare Tammemäe kardab, et Tooming liiga kiiresti läbi põleb. „Väga säravate isikutega võib seda juhtuda. Ta on enda suhtes nõudlik ja töötab väga palju, ka nädalavahetustel. Samas maandab ta ennast sportides. Mängime koos tennist. Mängustiil on sama mis tööski – ta mõtleb väga taktikaliselt. Kui ta on plaani ära kujundanud, viib selle ka kohe ellu.”
Liidrile on olulised seitse omadust
Visionaarsus – liidri visioon on erinev tavalisest tulevikuprognoosist.
Strateegilise suuna taju – võime näidata teid visiooni teostamiseks.
Initsiatiivikus, energilisus – enim kaasasündinud omadus, kuid selle efektiivset suunamist saab õppida.
Sotsiaalne tundlikkus – võime tajuda kollektiivi seisundit.
Kindlameelne empaatia – võime mõista lähedast inimest, jäädes samas kindlaks oma eesmärgile ja visioonile.
Iseenda erilisuse tajumine – ka oma erilisuse väljanäitamine.
Iseenda puuduste teadlik demonstreerimine – teadlikkus oma puudustest ja nende näitamine. Nimetatakse ka inimlikkuseks.
On oluline, et liidril oleksid kõik nimetetud kompetentsid olemas. Ühe kompetentsi puudumine seitsmest viib ebaedule. Kui liider püüab näidata end perfektsena, siis kaotab ta teistes inimestes soovi teda toetada ja talle järgneda.
Allikas: Invicta
Äripäev 28.02.2005
Tugevale liidrile ollakse valmis järgnema ka õhukesele jääle, kui inimesed usuvad silmapiiri taga asuvat võimalust.
Inimene tunnistatakse liidriks mitte kellegi käskkirjaga, vaid tema järgijate poolt. Näiteks võib liidri tunda ära selle järgi, et töökohta vahetades lähevad temaga kaasa ka mitmed mõttekaaslased.
Selliseks liidriks on näiteks ehitusfirma Koger & Partnerid juht Andres Koger, kellele mitmed töökaaslased on kümne aasta jooksul lausa kaks korda uude firmasse järgnenud.
Üks nendest on ka hetkel Kogeri firmas ehitusdirektorina töötav Ants Mitt, kes tagantjärele tunnistab: „Algul oli veidi haprale jääle minnes ikka natuke hirm. Aga Andres Koger rääkis ja selgitas olukorda. Tema ääretu energia ja optimism andsid julgust ka teistele. Oleme aastatega tema ärivaistu usaldama hakanud. Lisaks oskab ta alati välja näidata, et hindab ja väärtustab enda kõrval olevaid inimesi. Tema põhimõte on, et kui töötajal silmad säravad, siis kandub see sära ka kliendile edasi.”
Viimane ühine lahkulöömine ehitusfirmast FKSM toimus Miti sõnul just seetõttu, et Kogeri meeskond oli harjunud teistsuguse suhtumisega. „See oli kultuuride kokkupõrge. Meie keskendusime inimestele, nemad rahale. Ootasin lahkumisest kõige enam, et saaks jälle inimväärses keskkonnas tööd teha.”
Ka Mart Tooming lahkus koos mõttekaaslastega eelmisest töökohast Hansaliisingus ja töötab hetkel Tallinna Sadama juhina. Tallinna Sadama finantsdirektor Aare Tammemäe tutvus temaga küll alles praeguses töökohas, kuid tunnistab, et ta läheks Toomingu kutsel ka ise temaga uude kohta kaasa.
„Mart Tooming suudab tekitada inimestes tunde, et oled väga tähtis ja oluline. Samas on ta väga inspireeriv juht ja hea ideede generaator. Aga ta mõtleb idee esmalt hästi läbi ja siis müüb teistele maha. Tavaliselt edukalt. Alati on lihtsam teisi kaasa tõmmata, kui endale asjad põhjalikult selgeks teha. Seetõttu oskab ta ka hiljem hästi teisi kontrollida ja aidata.”
Nordic Foodsi juhi Kuldar Leisi meeskonnas turundusjuhina töötav Katre Kõvask tunnistab, et pärast endise töökoha Ösel Foodsi mahamüümist ei olnud neil algul kindlat plaani, mida edasi teha. Ühiselt kaaluti mitmeid uusi ideid ja kuna lõpptulemus oli huvitav, siis otsustas Kõvask koos Leisiga jätkata. „Oleme üsna erinevad isiksused, kuid Kuldar Leis oskab meie maailmavaadet ühtsena hoida. Samas ei raiu ta kunagi enda tahtmist lõpuni peale, vaid peame omavahel pidevaid diskussioone. Lisaks on ta tõeline „päikesepoiss” ja hoiab meie meeleolu üleval. See inspireerib meid avaramalt mõtlema ja uusi ideid välja pakkuma.”
Inimestel on kergem järgneda juhile, kes suhtub neisse inimlikult ja lihtsalt. Reeglina ei rõhu liider ametinimetusele ja hierarhiale. Näiteks on Koger & Partnerites ja Nordic Foodsis kõik sina-peal ja algul on uutel inimestel sellega raske harjuda.
Vaba õhustik ei tähenda, et alati ollakse ühel nõul. Nagistamisi tuleb igas firmas ikka ette. Ants Mitt tunnistab, et Koger ise alati kriitikat ei talu. „Aga kõiki asju ei saagi ju alati välja öelda ja teatud sõnad tuleb lihtsalt alla neelata. Kogeri arvates on teisi õigus kritiseerida neil, kes on ka ise midagi saavutanud. Nende inimeste märkusi võtab ta meeleldi arvesse. Aga lihtsalt jutupaunikuid ta ei kuula.”
Tavaliselt eeldatakse, et hea liider tunnustab inimesi palju.
Miti sõnul aga Koger eriti kedagi otseselt ei kiida. „Aga ega ma seda ei ootagi eriti. Ma tajun juba ise ära, kas teen oma tööd nagu vaja. Andres on väga emotsionaalne inimene ja tema olekust saab aru, kuidas asjade seis on.”
“Inimesed annavad maksimumi ainult siis, kui andmine ja saamine on tasakaalus. Alahinnata ei saa siin rahalist poolt. Kui täidame ikka ära raske ülesande – siis saame ka motiveeriva tasu. Meil on paigas nii materiaalne kui ka vaimne tunnustus.”
Ka Katre Kõvask tunnistab, et tema jaoks ei ole kiitus oluline, aga firmas on inimesi, kes seda kindlasti vajavad, näiteks müügimeeskond. Neile leiab Kuldar Leis aega ka kiitust jagada. “Samas oskab ta isegi laita naljavormis. Aga nii, et inimene veast ka aru saab.”
Ants Miti arvates ei tohiks liider välja näidata pessimismi ja väsimust. Liidrit jälgitakse pidevalt ja ta on kõigile nähtav. „Võib-olla” ei mõju tema suus hästi.
Andres Kogeril on meeletu energia ja tahe edasi liikuda. „Ta on visionääri tüüp – mõtleb tavaliselt üksinda ja sageli veidi utoopiliselt. Siis käib suurejooneliselt ideed välja. Ta annab meile suuna, kuhu minna ja mida teha. Meie peame teda siis vahel maa peale tooma ja asjad läbi kalkuleerima. Samas peabki eesmärk olema kõrge. See avardab inimeste mõttemaailma.”
Liidrid koondavad enda ümber tavaliselt sarnase mõtteviisiga inimesi. Ants Mitt tunnistab, et Koger ei talu keskpäraseid inimesi: „Oma meeskonda valib ta väga hoolikalt. Meie firmast ei lähe inimesed lihtsalt ka ära. Vallandada on tulnud ehk ainult paar inimest viie aasta jooksul. Ta ütleb, et oleme „maffiaperekond”. Hoiame ühe pere tunnet.”
Kriisiolukorras peab liider siiski ohjad enda kätte võtma. Aare Tammemäe arvates on meil ressurssidest kõige vähem aega ning seda tuleb targalt kasutada. „Liider peab tegema vahet oluliste ja vähem oluliste asjade vahel. Mart Toominga käitumine muutub kriitilises olukorras. Kui tavaliselt on ta kuulav ja mõistev, siis kriisis haarab kiirelt ohjad enda kätte. Siis ei saa raisata aega täiendavate arvamuste kuulamisele.”
Samas on liidrites varjul ka nõrkused, mis kaaslased veidi murelikuks teeb. Miti sõnul on Koger väga emotsionaalne inimene. „Kui töös tuleb ette tõrge, on kuulda ametniku peale kärkimist. Ta ütleb vahel liiga otse välja, kui midagi ei meeldi. Aga ta on õppinud ennast kontrollima. Vanasti käratas rohkem. Samas oma töötajate peale ta ei karju. Ka ei keeruta ta kunagi, ütleb otse välja, et see läks nüüd natuke valesti.”
Aare Tammemäe kardab, et Tooming liiga kiiresti läbi põleb. „Väga säravate isikutega võib seda juhtuda. Ta on enda suhtes nõudlik ja töötab väga palju, ka nädalavahetustel. Samas maandab ta ennast sportides. Mängime koos tennist. Mängustiil on sama mis tööski – ta mõtleb väga taktikaliselt. Kui ta on plaani ära kujundanud, viib selle ka kohe ellu.”
Liidrile on olulised seitse omadust
Visionaarsus – liidri visioon on erinev tavalisest tulevikuprognoosist.
Strateegilise suuna taju – võime näidata teid visiooni teostamiseks.
Initsiatiivikus, energilisus – enim kaasasündinud omadus, kuid selle efektiivset suunamist saab õppida.
Sotsiaalne tundlikkus – võime tajuda kollektiivi seisundit.
Kindlameelne empaatia – võime mõista lähedast inimest, jäädes samas kindlaks oma eesmärgile ja visioonile.
Iseenda erilisuse tajumine – ka oma erilisuse väljanäitamine.
Iseenda puuduste teadlik demonstreerimine – teadlikkus oma puudustest ja nende näitamine. Nimetatakse ka inimlikkuseks.
On oluline, et liidril oleksid kõik nimetetud kompetentsid olemas. Ühe kompetentsi puudumine seitsmest viib ebaedule. Kui liider püüab näidata end perfektsena, siis kaotab ta teistes inimestes soovi teda toetada ja talle järgneda.
Allikas: Invicta
Kategooriad
-
Lugemist
- Blogi(31)
- Edutainment(7)
- Koolitamine(81)
- Aja juhtimine(14)
- Enesejuhtimine(30)
- EQ ja SQ(13)
- Loovus(20)
- Motivatsioon(54)
- Positiivsus(12)
- Stress(48)
- Suhtlemisoskused(10)
- Väärtused(5)
- Delegeerimine(11)
- Juhtimisoskused(132)
- Koosolekud(12)
- Probleemide lahendamine(15)
- Klienditeenindus(44)
- Meeskonnatöö(51)
- Organisatsioonikultuur(23)
- Varia(73)