Miks peaks juht olema õnnelik?

Novi arengukeskuse tööheaolu konsultant ja coach Kaire Piirsalu kirjutab, et juhid peaksid senisest enam mõtisklema teemal «kui õnnelik ma ise olen» ja ka püüdlema õnnelik olemise poole.
Miks on see nii oluline?
Juhtimine on keeruline valdkond. Töö võib olla stressirohke, kuid see sõltub ka sellest, kuidas töösse suhtuda ja kui tõsiselt seda võtta.
On juhte, kes soovivad õnnestuda kõiges, mida nad teevad. Nende käitumist juhib tagasiside teistelt inimestelt – kas meeskonnatöö toimib, kas tulemused saavutatakse, kas kliendid on rahul. Väga harva kohtab juhte, kes mõtisklevad, kas nad ka ise õnnelikud on.
Nii nagu peres on laste jaoks tähtis, et vanemad oleksid õnnelikud, nii on ka alluvatel meeldivam, kui juht elab tasakaalustatud elu, mis omakorda peegeldub ettevõtte sisekliimas.
Jane Dutton (2003) on uurinud õnnelikkust ja sotsiaalsete tegurite mõju sellele. Häid ja õnnelikkust loovaid suhteid kirjeldatakse kui kvaliteetseid sidemeid, mis tekitavad mõlemapoolset austust. Need suhted inspireerivad jätkuvaks koosolemiseks ja -tegutsemiseks ning nö. laevad akusid (Fredrickson 2009).
Kõrge kvaliteediga suhteid kujundatakse Jane Duttoni uuringu kohaselt järgmiste põhimõtetega:

• Üksteist austav vastastikune mõju, mis on olemuselt kohalolev, tähelepanelik ja positiivne


• Vajadusel teineteise toetamine. Olla huvitatud sellest, mida teine oma tegevusest ja plaanidest räägib ning olla toeks tema õnnestumisele


• Vastastikkune usaldus. Mitte ainult usk sellesse, et teist saab usaldada, vaid ka selle usu väljanäitamine


• Tähtis on ka mängulisus - teha vahel asju lõbu pärast, ilma konkreetse eesmärgita

Dan Baker ütleb oma raamatus «Mida õnnelikud inimesed teavad», et «õnnelikkus ei ole niisama tunne, vaid see on olemise viis». Stressis ja pideva kiire-kiire tundega tegutsedes pole aega süveneda ning üles ehitada sotsiaalselt toetavaid suhteid enda ümber. Kui pole mahti olla enda suhtes tähelepanelik, positiivne, toetav ja aeg-ajalt mänguline, siis kuidas jõuda seda kõike veel alluvate puhul järgida?
Samas on otseses seoses inimese heaolu ja õnnelikkus ning tootlikkus. 225 akadeemilist teadusuuringut hõlmavas analüüsis said S.Lyubomirsky, L. King ja E. Diener tulemuseks, et õnnelike töötajate töö tootlikkus on 31 protsenti kõrgem, nad müüvad 37 protsenti rohkem ja on kolm korda loovamad.
Pennsylvania ülikooli uuring 3000 ettevõtte seas näitas, et aastatulust 10 protsenti investeerimine seadmetesse tõstis tootlikkust 3,9 protsenti, samas kui sama investeering inimestesse andis tootlikkuse kasvuks 8,5 protsenti.
Seega - ka juht peaks tohtima ja püüdma olla õnnelik.
Artiklis on kasutatud BoMentis Coaching House koolitusmaterjale "Isikliku tööheaolu ja tulemuslikkuse juhtimine".
Allikas: juhtimine.ee