Miks uuendusmeeskonnad läbi kukuvad

Taivo Paju
Director Mai 2002
Ainult geeniustest koosnev meeskond jääb sageli alla sellisele, kus kaasatud on ka märksa tagasihoidlikuma mõttelennuga kriitikud-täiustajad ja täideviijad. C.A.R.E. metoodika on üks võimalus, kuidas meeskonnast pilti saada ning seda vajadusel sobilike inimestega täiendada.
Oma kursustel annab Inscape Koolituse juhtimiskonsultant Mati Sööt minigruppidesse jaotatud seltskonnale ülesande: nad peavad võtma toore kanamuna ning panema selle ühest munahoidjast teise nõnda, et muna ülemine ots allapoole jääb. Kätega muna puudutada ei tohi, abivahenditeks on üks puust grillvarras ning juuksekumm. Üks grupp on koostatud nõnda, et innovaatorite ja rahulikumate analüütikute vahel valitseks tasakaal. Teistes gruppides on koos näiteks spontaansed või hoopis metoodilised inimesed.
Läheb nii, et näiteks metoodilised inimesed hakkavad munaliigutamise meetodeid ükshaaval läbi proovima ning ei saa etteantud ajaga hakkama.
Spontaansed grupid aga teevad oma rabistamisega muna lihtsalt katki.90% juhtudest võidavad võistluse tasakaalustatud grupid.
Ilmselt sarnaseid jooni märkasid gruppide tegevuses ka USA Inscape Publishing teadlased Al Fahden ja Srinivasan Namakkal, kui nad alustasid 1995. aastal C.A.R.E meeskonnaprofiili metoodika loomist. Fahden, töötades kreatiivsusdirektorina mitmetes suurtes organisatsioonides, märkas olulist vastuolu: mõned meeskonnad suisa pakatasid ideedest, kuid need jäid ellu viimata. Teised meeskonnad suutsid ideed ilma mingi probleemita ellu viia, kuid paraku polnud need ideed originaalsed.
Fahdeni-Namakkali uuring näitas, et ainult kolmandik ettevõtteis loodud uuendusmeeskondadest saavutas enamiku püstitatud eesmärkidest ning tervelt 38% neist meeskondadest ei täitnud ühtegi neile pandud eesmärki. Kuid innovaatilisus tähendabki uue idee väljamõtlemist ning ka selle teokstegemist.
C.A.R.E. meeskonnaprofiili meetodi abil saab selgitada, kas meeskonnas on innovaatilisust piisavalt või tuleb seda juurde “importida”. Või tuleb hoopis vaeva näha selle nimel, kuidas uusi ideid rakendada.Sarnaseid käsitlusi on teisigi.
C.A.R.E. meetodit iseloomustab just see, et meetod seob üheks tervikuks inimese mõtlemise ja käitumise.
Teadlased jälgisid tähelepanelikult inimeste mõtlemis- ja käitumisviisi erinevates meeskondades. Nende käsitluses võib inimeste mõtlemine olla kas kontseptuaalne (üldistada suutev, uusi seoseid loov) või normatiivne (tavapäraselt, “normide järgi” mõtlev). Inimeste käitumist kirjeldasid nad kas spontaanse või metoodilisena.Tulemuse kandsid nad teljestikule ning said neli inimtüüpi, kes kõik on organisatsioonile vajalikud. Liigituse aluseks on erinevused mõtlemises ja käitumises.
looja
käivitaja
täideviija
täiustaja
Looja. Loojal on kontseptuaalne mõtlemisvõime ja spontaanne käitumismall. Nende kahe omaduse kokkupanekul sünnivadki enamasti uued ideed. Looja asetab probleemid uude taustsüsteemi ja otsib lahendusi, mis on sageli unikaalsed, ebatavalised ning ületavad tavamõtlemise piirid. Loojat ei kammitse hirm läbikukkumise ees. Kui grupis on kasvõi üks selline inimene – veel parem kui neid on mitu – pole uutest ideedest puudu.Kui loovust on grupis vähe, on seda võimalik arendada (täiustades näiteks ajurünnakute vormi) või siis sisse osta (kasvõi nõustaja näol).
Käivitaja. Käivitaja suudab uue idee käima lükata. Ta mõistab uusi suundi ja ideid juba varases etapis. Ta tegutseb samuti spontaanselt, kuid erinevalt loojast on tal normatiivne mõtlemine. Ta on taibukas planeerija, kasutades reeglina siiski tuttavaid ideid. Kuid ülemäära ta normidel end heidutada ei lase.Kui uus idee ei leia käivitajat, siis see sureb, seetõttu otsitakse käivitajaid tikutulega. Käivitaja ja looja tunnevad üksteise suhtes sümpaatiat, täiustaja suhtes neil sellist poolehoidu ei ole.
Täideviija. Tema ei sära uute ideedega ning ei vea ka uusi projekte käima. Kuid ta teeb asjad lõpuni, on väga hea praktiline organisaator. Ta on passiivne seni, kuni talle tegevusjuhist kandikul kätte ei tooda. Ta laseb meelsasti teistel tegevust juhtida ning on rahul lõpliku täidesaatja kohustusega.
Täiustaja. Temal on kontseptuaalne mõtlemine, kuid ta käitub metoodiliselt. Talle meeldib kord. Ta ei innustu uutest ideedest, vaid kaalub need kainelt läbi ning leiab puudused süsteemse analüüsi abil üles. Tema ülesanne on kontseptsioone vaidlustada ning juhtida tähelepanu idees peituvatele üllatustele ning vajadusel ka sellele, et idee on “toores” ning tuleb saata tagasi Looja või Käivitaja kätte.
Meeskonnas on olemas ka viies inimtüüp – Ühendaja. Tema oskab eri pooled koos tööle panna.
Tegelikus elus ei ole näiteks puhtaid kontseptuaalseid mõtlejaid ega puhtaid täideviijaid, tegemist on erinevate omaduste kombinatsiooniga. Erinevatel inimestel domineerib erinev omadus. Vahel võib meeskonnas olla hoopis selline seis, et kõik isikutüübid on küll olemas, kuid näiteks üks tüüp domineerib liialt tänu jõulisele isikule.
C.A.R.E. analüüsi käigus meeskonna liikmed testitakse ning kantakse nende küsitlustulemused teljestikule. Küsitlustulemuste abil moodustub meeskonna profiil, mis näitab, millised tüübid meeskonnas domineerivad ning millistest on puudus. Ideaalvariandis oleks kõik omadused võrdselt esindatud.
Kolm järgnevat Eesti ettevõtteis läbi viidud analüüsidel põhinevat näidet ilmestavad, kui erinevad võivad meeskonnad innovaatilisuse seisukohalt olla.
1. Kai meeskond - Action-group
Tegemist on action-meeskonnaga. Meeskond on spontaanne, reageerib muutustele väga paindlikult. Probleemid on selles, et sammud jäävad reeglina läbi mõtlemata, riskid maandamata.
Kui selline meeskond satub organisatsiooni etteotsa, algab õnnetus hetkest, mil organisatsioon võiks hakata lilli noppima. Juhid väsitavad inimesed ära, sest neil tuleb iga päev uus idee.
Sellises kohas saab olukorda parandada, kui tõsta metoodilisust. Erinevate probleemilahendus- ja diskussioonitehnikatega saab olukorda parandada, õpetades meeskonda asju samm-sammult tegema.
2. Uno meeskond - Diskussiooniklubi
Väga heal tasemel on uute ideede genereerimine ning nende analüüs. Põnevad diskussioonid. Täiustajad haaravad uutest ideedest kinni, näitavad ette nõrgad kohad. Kuid käivitajad ja täideviijad on kõrvale tõrjutud, sest neile pole näidatud, kuidas asju praktikas teha. Meeskond koosneb jutlustajatest, nad ei käi oma sõnade järgi. Meeskonna tasakaalustamiseks piisab ühest tugevast normatiivse mõtlemisega isikust.
3. Jaagu meeskond - Vaga vesi
Väga ettevaatlik meeskond, nad mõtlevad kõik sada korda üle, enne kui midagi ette võtavad. Ainult üks probleem on – värskeid ideid napib. Sest uute ideede tekkimiseks ei piisa ainult kontseptuaalsusest, vaja on ka enda vabakslaskmist, spontaansust.
Täideviijad tunnevad end kui kalad vees. Selles meeskonnas töötada on turvaline, sest hoidutakse ootamatustest. Ainult varem või hiljem laiali.