Mõtted loovad saatuse

Juba mõnda aega kinnitab osa lääne teadlasi ja psühholooge iidses ida meditsiinis ja filosoofias ammu tuntud tõde, et meie mõtted loovad meid ennast ja maailma meie ümber.
Tallinna Ülikooli kliinilise psühholoogia professor Mare Pork tõdeb, et iga psühholoog ja arst leiab oma tööst hulgaliselt näiteid, mil määral inimese positiivne meelestatus tõhustab paranemist. Samadele tulemustele on jõutud ka inimese tunnete, mõtete ja keha toimimise seoste tõenduspõhistes uuringutes. Need seosed on mitmeti vahendatud ja pole võimalik näpuga näidata, kuidas täpselt inimese mõtted aju ainevahetust ja keha rakustruktuuri muudavad, kuid aluseid sellele teadmisele on arvukate katsetega leitud juba pikemat aega.
Paika peab väide, et inimene saab ennast ise õnnetuks või õnnelikuks, pahuraks või rahulolevaks, vihkavaks või armastavaks, vaeseks või rikkaks, targaks või rumalaks ning isegi haigeks või terveks mõelda.
Heade mõtetega parem tervis
Meid ümbritsev maailm stimuleerib järjepidevalt emotsioone ja mõtteid. Olenevalt varasematest kogemustest ja oskustest moodustavad need meis harjumuspäraseid mõttemustreid. Need mustrid sõltuvad sellest, kui palju inimene ise oma emotsioone ja mõtteid juhib ning kas tema mõtted on valdavalt negatiivsed või positiivsed.
Mida rohkem häid mõtteid, seda parema vaimse ja kehalise tervisega on inimene. Viidates ka Candace Pertile, rõhutab Mare Pork: "Positiivne mõtlemine pole mitte lihtsalt moeloosung või hea idee, see muudab aju ainevahetust sedavõrd, et inimese elukvaliteet, tema suhtumine ümbritsevasse maailma ja iseendasse muutub konstruktiivsemaks, sedakaudu paraneb ka tema vaimne ja füüsiline tervis." Ta jätkab: "See teadmine paneb meist igaühele suure vastutuse, mida ja kuidas mõelda, mis tooniga ja mida öelda. Sellest, kuidas sa toimuvat tunnetad, sõltub sinu enda ja sind ümbritsevate inimeste elus nii palju."
Ravimifirmad on aastakümneid platseeboefekti uurinud ning jõudnud korduvalt samadele järeldustele: inimese positiivne meeleolu ja usk mõjuvad tervendavalt.
Tujusõltuvus
Mis paneks norutajad, torisejad, virisejad, tõrelejad, tülinorijad ja mossitajad positiivselt mõtlema? "Tõenäoliselt ei mõju neile manitsused, et kui istud edasi oma negatiivsuse sees, sured varem," arvab Mare Pork. "Inimene kogeb sageli vajadust midagi muuta, sattudes kriisi, kus tahtmist ei küsi enam keegi, vaid elumuutus nõuab uusi ja paremaid kohanemisvõtteid, et psüühiliselt mitte ainult ellu jääda, vaid ka areneda."
Kahjuks aga ei märka alatasa halvas tujus olev inimene, et tema meeleolu on ebatervislik: ta on lihtsalt harjunud seesugune olema. Ta leiab loendamatult väliseid põhjusi, mis tema arvamust mööda ta tuju ja tervist rikuvad: närune ilm, kiuslik naaber, lärmakad lapsed, tüdimust tekitavad suhted, halb abikaasa, kehv ülemus, loll valitsus, lokkav rumalus, vilets teleprogramm - mis tahes, ainult mitte tema oma mõtted! Kui vaid saaks kõik ümbritseva enesele meelepäraseks muuta - küll siis oleks ka põhjust head meelt tunda!
Ameerika psühhofarmakoloog Candace Pert väidab oma teaduslike uurimustulemuste põhjal, et emotsioonid mõjutavad inimese seisundit sama võimsalt ja toimivad bioloogiliselt samamoodi kui mõnuained. Seega narkootikumid, alkohol ja emotsioonid muudavad inimese käitumis- ja väljenduslaadi ühtviisi - nad võivad teha inimese sõltlaseks ja transformeerida isiksust tundmatuseni.
Inimene harjub oma tujukuse, kapriiside ja mõttemallidega ning muutub nendest sõltuvaks. Kroonilise sõltuvuse küüsist on aga teadagi raske lahti rabeleda. Hea uudis on aga see, et sõltuvaks võib saada ka positiivsetest emotsioonidest. Seega on inimesel võimalik ennast emotsioonide kaudu ümber programmeerida: loobuda halbade mõtete sõltuvusest, mõjutades nii oma kehakeemiat, ning hakata ennast ja ümbritsevat maailma positiivselt nägema.
Otsusta ja muutu!
Teoorias on muidugi väga lihtne nõustuda, et hakkame aga positiivselt mõtlema, ning muutume ilusamaks, õnnelikumaks, targemaks ja tervemaks. Inimene on teadagi mugav ning oma harjumusi naljalt muuta ei viitsi, pealegi kui ollakse tujusõltlane. Tõenäoliselt ei mõjuta omaseks saanud mõttemustreid ka argument, et kümme minutit järjest mõtetes püsiv halb emotsioon või masendunud olek rikub tervist. Kuid just seda rõhutavad paljud psühholoogid, teadlased ja arstid: 10 minutit järjest mornide mõtete mõlgutamine kahjustab otseselt tervist!
Inimesel pahatihti pole piisavalt motivatsiooni, et vabatahtlikult negatiivse maailmanägemise juurest positiivsema pildi poole astuma hakata. Ta võib täielikult nõustuda väitega, et rõõmsameelne inimene elab kauem, kuid ise midagi ette ei võta.
"Sellisel juhul motiveerib sageli mõttemaailma muutma kriis või valu," teab Mare Pork. "Kriisiolukorras hakkab inimene otsima psühholoogilise nõustaja abi ning järk-järgult võib tema jaoks lahti kooruda tõsiasi: peab muutma omaenda mõtlemist." Tuleb kaotada oma elust krooniline kannatamistunne ja õppida heaolutunnet nii, et see muutuks "krooniliseks". Seda suudab piisava tahtmise ja teadmiste korral teha igaüks.
Kui hakkad oma mõtteid positiivselt suunama kohe, saad ehk innustust tõdemusest, et sul pole vaja kriisi ega valu ära oodata. Miks viivitada seni, kuni suhted purunevad, tervis läheb käest ära, pead hakkama saama leinaga või jõuab pärale mõte sinu enda surelikkusest. Negatiivsete mõtete sõltuvusest vabaneda on palju raskem, kui lisaks sellele pead hakkama saama ka sind tabanud kriisiga. Alusta parem juba nüüd, kui sul on olemas veel nii palju head: käed-jalad ja pea töötavad, suhted on parandatavad, tervis suhteliselt heas korras ning kaduvikule mõtlemine ei kohuta.
Alustuseks analüüsi oma emotsioone, mõtteid ja tegemisi: millised neist on valmistanud head meelt ning millised meelehärmi. Eneselt tuleks küsida: mis paneb mind mõtlema häid ja rahulolu toovaid mõtteid ning mis kiruma, virisema, pahandama. Vastavalt sellele tuleb oma ellu tekitada rohkem neid olukordi, mis tõrjuvad halbu mõtteid ja sütitavad head tunnet.
Oma aja peremees
Teadusuuringud on näidanud, et inimaju rõõmuhormoonide endorfiinide tase ja naer on omavahel seotud: naer ja mängulisus kutsuvad esile heaolutunde ning sillutavad teed positiivsetele mõttemallidele. Professor Candace Pert väidab, et inimese fundamentaalse biokeemiaga on vastuolus, kui ta osa oma päevast ei pühenda naerule ja mängule - need tegevused on kindlasti vaja oma päevaplaani lisada. Ta annab mõned soovitused: laenutage jabur film ning nautige seda, tantsige meelepärasel viisil, mängige ja naerge koos lastega, rääkige tuttavatele mõni nali, lülitage naljatamine oma igapäevaellu samamoodi nagu igahommikune ja -õhtune hambapesu.
Ja nüüd see tavapärane ja lausa kummituslikuks muutunud küsimus: kust leida aega? "Võib väita, et inimene, kes sellise küsimuse esitab, ei ole kohal iseenda elus," ütleb Mare Pork naljatlevalt. Ta toob kurvalt kõlava näite, mis aga liigagi sageli kordub: kuuekümneseks saav inimene haarab hingelise nõrkushetke ajal kahe käega peast kinni ja kurdab, et aeg on kulunud nii kiiresti ja elu märkamatult mööda läinud! Ahastamapanevalt kurb, kas pole? Inimene on enamiku oma eluaastatest millelegi kulutanud, ta pole ise teadlikult oma elus osalenudki. "Bodil Jönsson teeb oma raamatus "10 mõtet ajast" karmi nalja, öeldes, et nendel inimestel, kes pole õppinud pühenduma ja keskenduma, pole mõtet aega juurde tahta, sest nad ei oska sellega ikkagi midagi targemat teha. Kui ööpäev oleks kas või topelt pikem, kulutaksid nad tõenäoliselt ka selle lisaaja samamoodi ära, ise oma elus osalemata," arvab psühholoog.
Siin on kohane südamele panna: pea meeles, et sinu aeg on sinu vääramatu ja asendamatu omand. Tõenäoliselt ainuke ainult sulle kuuluv teatud suurusega varandus. Ära lase teistel oma aega mõtlematult laristada! Ole enda elus iga päev kohal. See on paljuski alus sinu positiivsele mõtlemisele.
autor: Marika Jürgenson
allikas: Tervis Pluss 13.04.2009