Muudatusi tuleb selgitada firma eri tasandite töötjatele

Kaur Elviste
Äripäev
15.11.2004
"Lugupeetud kolleegid! Seoses teatud muudatustega strateegias, ootab juhtkond ka teilt uut laadi tegutsemist. Sina, Aavo, hakkad tegelema ainult võtmeklientidega. Sina, Paavo, hakkad otsima meile uusi keskmise suurusega kliente ja sina, Riivo, kontsentreeri oma tähelepanu toote A müümisele! Tänan tähelepanu eest!"
Kas tuleb tuttav ette? Pole harvad juhused, kus juhtkonna “tagatoas” otsustatakse, et edukaks edasitegutsemiseks on vaja läbi viia hulk muudatusi, mis sarnaselt eelpooltoodud viisile siis müügiinimestele ka edasi antakse. See, miks üks või teine muudatus vajalik on, jäetakse kommunikeerimata, arvates, et see pole reatöötajale vajalik info. Vale! Nii nagu inimkond on aegade algusest vajanud religiooni, et millegi nimel elada ja tegutseda, nii vajavad ka edukad töötajad selget strateegiat, mille olemust nad mõistavad.
See, miks üks või teine muudatus vajalik on, jäetakse kommunikeerimata, arvates, et see pole reatöötajale vajalik info.
Edukate firmade jaoks on loomulik, et neil olemas visioon. Enamikel juhtudel on see looja, omaniku või juhi nägemus (või koguni unistus) sellest, milline ta firma ja selle areng peaks olema. Näiteks: “Suurim spordijookide tootja Eestis”.
Kui visioon on olemas, siis kujundab juhtkond (ideaalis koos teiste töötajatega) strateegia, kuidas seda visiooni saavutada. Et “olla suurim spordijookide tootja Eestis” peame kas mõne teise tootja üle võtma, hoogsalt reklaamima, personaalset müüki tegema vms. Alles siis, kui ka strateegia paigas, saab lõpuks välja töötada taktika ehk tegevusplaani strateegia realiseerimiseks. Probleemiks on seejuures seik, et viimane jääb tihti reatöötaja hooleks. Sellest siis kipuvadki mured algama.
Ühelt poolt, pole mõtet visioonil, mida ei suudeta ellu viia ja teiselt poolt, pole kasu tegevusplaanist, mis ei vasta firma asutaja/omaniku/juhi visioonile. Seega, et töötajad saaksid igapäevaselt teha firma seisukohast õigeid otsuseid, on kriitilise tähtsusega viia töötajateni nii firma visioon kui strateegia. Samas on vähe kasu, kui see kuskil internetis väljas on või elektronkirjaga laiali saadetakse, kuivõrd sellised laiemad kontseptsioonid täidavad oma funktsiooni ainult siis, kui firma töötajad ka ise nendesse usuvad ja tõesti tahavad nende eesmärkide poolde poole püüelda.
Mida annab firmale see, et kõik töötajad suudavad ja tahavad püüelda ühe suure ilusa eesmärgi poole ehk tunnevad end osana firma visioonist:
·
inspireerib töötajaid
·
motiveerib töötajaid
·
tekitab entusiasmi
·
tekitab pühendumust
·
on üldine suunanäitaja
·
põhjuse viia ellu muudatusi.
Rääkides lisaks konkreetsetele muudatustele lahti ka muudatused firma strateegias ning näidates ära, kuidas need aitavad senisest paremini firma visiooni ellu viia, võib olla kindel, et ka töötajad mõistavad selgemini, mida neilt oodatakse. See omakorda annab kindluse, et otsused, mida töötajad igapäevaselt vastu võtavad, on kooskõlas firma juhi või asutaja unistusega firmast.
FIRMA VISIOON PEAB VASTAMA JÄRGMISTELE TINGIMUSTELE:
·
töötajaile “maha müüdud”
·
kaasahaaravalt sõnastatud
·
tekitama uhkustunnet firmas töötada
·
töötajaile selgelt mõistetav – olema lihtne ja kergelt hoomatav
·
pidevalt korratav
·
rõhutama klientide mitte omanike huve
·
andma edasi firma laiemaid eesmärke (mitte detaile või numbreid rõhutav)
·
toetama firma strateegiaid
·
töötajad peavad suutma sellega samastuda