Näpunäiteid juhile enesejuhtimiseks

„See, kes tahab muuta maailma, muutku kõigepealt iseennast”
Sokrates

Juhi enesejuhtimise oskus on kõigi teiste juhtimisoskuste alus.
Püüdes defineerida enesejuhtimist, on see kõige lihtsamalt öeldes võime oma elu edukalt elada, omada selles tähendusrikkaid suhteid ning oskus neid suhteid hoida ehk teisisõnu enda elu elamine oma suhete eest hoolitsedes ja teisi juhtides. Enesejuhtimise eeldus on eneseanalüüs – endast teadlik olemine.
Eneseanalüüs on samuti väga lai teema, mis algab geneetilise ja kasvatusliku baasi uurimisega ja lõpeb arusaamaga, mille põhjal teen oma otsuseid, kuidas ma oma aega planeerin ning pingete, oluliste situatsioonide ja suhetega toime tulen.
Algajad juhid tihtipeale ei mõista, et juhi tööriist on tema enda isiksus. Ei mõista tõenäoliselt sellepärast, et fookus on peamiselt endavälistel faktoritel: kuidas ma teistele paistan, mida alluvad minust arvavad, kas ma teen õigeid otsuseid.
Arusaam enda rollist ja enda juhtimise tähtsusest tuleb kriiside, ebaõnnestumiste, keeruliste olukordade ja teiste inimeste kaudu. See aga ei ole enamasti sugugi meeldiv.
Meie kultuuriruumis peetakse eelkõige oluliseks seda, mis väljendub käitumises ehk kuidas inimene tegelikult toimetab, mida teeb ja oma tegevusega saavutab. Vähem paistab silma ja seetõttu ka vähemoluliseks peetakse seda, mida inimene end tegutsedes tunneb ehk kui rahul on ta oma erinevate rollide ja tulemustega.
Enamik juhte tegutsebki nn autopiloodil ja neid juhivad nende enda harjumused nii käitumises kui ka ajajuhtimises. Peamine mure on juhtidel see, et juhtimiseks pole aega, ning rahulolematus iseenda ja oma rolliga on seetõttu suur.
Juba 17. sajandil ütles filosoof John Dryden, et alguses kujundame meie harjumused ja siis kujundavad harjumused meid.
Enesejuhtimise tulemuses võibki eristada kahte dimensiooni: isiklik efektiivsus ja rahulolu. Seega inimene, kes on hea enesejuht, on üheaegselt efektiivne ning enda ja oma eluga rahul – ta teeb enda jaoks tähtsaid asju.
Esimeseks sammuks enesejuhtimise juures on eneseanalüüs, et uurida ja teada saada, millised on minu harjumused ja mis programmil minu autopiloot töötab.
Alustada võiks järgmistele küsimustele vastuste otsimisega:

• Kes ma olen?


• Millised on minu olulisemad rollid (tegevused juhina)?


• Mida minult neis rollides oodatakse?


• Kuidas ma nende rollidega toime tulen?


• Kui rahul või rahulolematu ma olen?


• Millised on minu tugevused?


• Mis on minu jaoks väärtuslik?


• Mida ma tahan muuta või arendada?

Teine võimalus endale eneseanalüüsi harjumust tekitada on võtta kas või iga päeva lõpus kokku päevasündmused (kohtumised, koosolekud, otsused jne) ja neid analüüsida.
Mõelda võiks seejuures järgmistele küsimustele:

• Mis olid täna kõige olulisemad sündmused minu jaoks?


• Mis aitas mul kõige paremini saavutada oma eesmärke?


• Milliseid takistusi tuli ette?


• Kas ja mida olulist tegin oma alluvate jaoks?


• Kas minu edu (ka ebaedu) oli kavandatud ja teadlik või läks juhuslikult nii, nagu läks?


• Mida ma täna sain teada enda, oma alluvate, firma ja klientide kohta?


• Mida ma tahan tulevikus teisiti teha?

Kõige lihtsam nõuanne enesejuhtimise arendamiseks on alustada enesekontrolli ja enesekindluse arendamisest.
Selleks et muutuda enesekindlamaks, tee nii:

• tee iseseisvalt otsuseid


• vii otsused täide ka siis, kui kõik ei ole sinuga ühte meelt


• räägi oma tugevatest külgedest ja väljenda oma seisukohti ka konfliktides


• pea lubadustest kinni


• tunnista oma vigu

Selleks et suurendada enesekontrolli, tee nii:

• pane vastu kiusatusele impulsiivselt käituda


• teadvusta endale oma tundeid kriitilistes olukordades


• kujunda endale sobivad ja mitmekesised stressiga toimetuleku viisid (sport, hobid, toetavad suhted jm)


• analüüsi keerulisi olukordi nendes olles

Endel Hango, koolitus- ja arendusfirma SELF II juhtiv koolitaja ja arendusjuht, 22.08.2007 Allikas: www.juhtimine.ee